22. aprill on üleilmne Maa päev ning selle aasta sõnum kutsub üles vähendama plastide tootmist ja kasutamist 2040. aastaks 60% võrra. Maa päeva tähistamiseks korraldasid Tartu Loodusmaja ja Peipsi Koostöö Keskus 19. aprillil seminari uuenduslikest keskkonnaharidusprogrammidest, samuti toimusid õpilastööde konverents ja õpilaste koostatud hariduslike rollimängude töötoad.

Peipsi Koostöö Keskus tutvustas seminaril lähemalt õppeprogrammi „Planeedi kestlikkus: Jätkusuutlik toidu tootmine ja tarbimine ja toidu kestlikkus“, mis töötati välja Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuse toel. Valminud on õppeprogramm aga ka mitmeid lisamaterjale, näiteks esitlusslaidid, veebiviktoriin, ristsõna, kliimahommikusöögi töötuba, mida me oleme käinud tutvustamas Iisaku, Mustvee, Laekvere, Pala, Tartu, Värska jpm koolides ja noortekeskustes.

Toidul on meie eksistentsis nii oluline roll, et pole midagi imestada selle suurel keskkonna- ja kliimamõjul. Euroopa toidutööstuse (sh tootmine, transport, tarbimiskäitumine) panus kasvuhoonegaaside tekkes on praegu ligi veerand.

Plastik(reostus) on väga oluline ka toidu tootmis- ja tarbimissüsteemis. Plastik on üks levinumaid materjale toidu pakendamisel, aidates toitu kaitsta ja pikendades säilivusaega. Samas on see seotud suurte koguste fossiilkütuste kasutamisega, mis omab keskkonnale, seega ka inimesele negatiivne mõju. Uuringud näitavad, et ainult ligi 10% maailmas toodetud plastikust võetaks uuesti ringlusse (Euroopas on see protsent umbes 32). Suur osa toodetud plastist lõpetab oma elu prügilates, kus see ei biolagune, aga laguneb aja jooksul väikesteks tükkideks ehk mikroplastiks, mis saastab mh põhjavett.

Teine väga oluline teema, millest me oma õppeprogrammides räägime, on toidukadu. Uuringud näitavad, et Eestis tekib suurim toidukadu kodudes, kus ligi kolmandik toitu läheb raisku – peamiselt köögi- ja puuviljad, aga ka valmistoit. Oma töötubades arutame lastega, mis sööki saaks teha juba veidi väsinud porgandist, lillkapsast või alles jäänud pudrust.

Toidu teemal tuuakse veel välja, et n-ö rikastes riikides on levinud ühekülgsed, energiarikkad ja rohkem loomse päritoluga toidud. Keskmine loomset päritolu valkude (eelkõige piimatoodete ja liha) tarbimine Euroopas elaniku kohta on kaks korda suurem maailma keskmisest ning ka Eestis süüakse liha- ja lihatooteid soovitustest rohkem. Oma töötubades teeme lastega hummust ja arutame, millised taimsed hommiku- või lõunasöögid on kõige maitsvamad.

Vaata lähemalt: jätkusuutliku toidu teemalised õppematerjalid, mille väljatöötamist toetas ESTDEV.