Tänasel eesti keele riigieksamil tuli eksaminandidel lahendada alustekstidel põhinevaid tekstimõistmis- ja kirjutamisülesandeid. Eksamitöös oli neli varianti ning eksaminand võis nende hulgast valida sobivaima. 

Lugemisosa esimese variandi ülesanne lähtus Ave Taaveti lühijutust „Kuidas kureerida metsa“ kogumikust „Karikaturisti eine“. Teise variandi ülesandeid pidi lahendama, tuginedes kahele Kristiina Ehini luuletusele kogust „Janu on kõikidel üks“ ja Keiu Virro intervjuule autoriga. Lugemisosa kolmanda variandi alustekst oli Hannes Aava arvamuslugu „Pühad mootorid ehk Kuidas loodusrahvast sai rallirahvas“. Neljandas variandis tuli ülesandeid lahendada Rahel Aerin Eslase arvamusloo „Kelle käsi juhib maailma? Vastus võib sind üllatada“ põhjal. Igas variandis oli kolm ülesannet, mis kontrollisid oskust leida tekstidest vajalikku teavet, teksti põhisisust ja üksikasjadest arusaamist ning analüüsi- ja järeldamisoskust.  

Eksami teises osas tuli kirjutada umbes 400-sõnaline kirjand. Esimese variandi valinud eksaminandid pidid arutlema selle üle, kuidas on aja jooksul muutunud looduse tähendus Eesti inimese jaoks. Teise variandi kirjutamisülesandes pidi analüüsima, kuidas on loojatel (kirjanikud ja/või kunstnikud ja/või filmirežissöörid ja/või muusikud) olnud võimalik oma loominguga ühiskonnas toimuvat mõjutada. Kolmanda variandi valinutel tuli analüüsida spordi ja väärtuste omavahelisi seoseid. Neljanda variandi ülesanne eeldas arutlemist selle üle, kuidas ühiskondlikud tõekspidamised mõjutavad inimese igapäevaelu.  

Eesti keele riigieksam on kaheosaline ning sellega mõõdetakse eksamitegija lugemis- ja kirjutamisoskust. Lugemisosa ülesanded tuginevad tekstidele, mis esindavad ilukirjandust, publitsistikat ja populaarteadust. Eesti keele eksamile registreerus tänavu 7959 eksaminandi.