Pöördumine seoses haridusleppega

Eesti Linnade ja Valdade Liit tänab teid suure panuse eest õpilaste õpetamisel ja arendamisel ning muutunud õpikäsituse edendamisel.

Linnad ja vallad on enamike üldhariduskoolide pidajad ning õpetajate ja koolijuhtide tööandjad. Seetõttu peame Teile oluliseks selgitada omavalitsuste vaatest Haridus- ja Teadusministeeriumi algatatud haridusleppe läbirääkimiste protsessis välja käidud võimalikke muudatusi ja selle mõjusid.

Linnade ja valdade põhieesmärgiks on olnud aastakümneid õpikeskkonna kaasajastamine, et õpilastel ja õpetajatel oleks parim keskkond õppida ja õpetada. Seda, et haridus on omavalitsuste üks olulisemaid ülesandeid, kinnitab ka fakt, et hariduskulude osakaal moodustab kohalike omavalitsuste eelarve kuludest enam kui 50%. Viimastel aastatel on paljud omavalitsused oma võimekust kasvatanud ka inimeste ja organisatsioonikultuuri arendamisel, õpetajaameti väärtustamisel ning seadnud selle oluliseks ja ühiseks sihiks koostöös oma koolijuhtidega.

Haridusminister algatas käesoleval aastal hea tahte leppe läbirääkimised, et ligi saja partneriga kokku leppida õpetajatele töötingimused, töötasu ja karjäärimudel. Järgnevalt toome välja Eesti Linnade ja Valdade Liidu vaatest ministeeriumi poolt välja käidud ettepanekute võimalikud mõjud.

Ministri ettepanekul loodi kolm töörühma, et arutada õpetaja koormuse, karjääri ja hariduse rahastamise ja koolivõrguga seonduvaid arenguid. Teemakohaseid analüüse, mis on kehtiva süsteemi probleemid, ei koostatud. Samuti ei analüüsitud, kas ja kuidas välja pakutud muudatused õpetaja (sh alustava õpetaja), koolijuhi ning koolipidaja vaatest hariduskorraldust paremaks muudavad. Töörühmades keskendusid muudatused vaid olemasoleva raha ümberjagamisele omavalitsuste ja õpetajate vahel, sest riigieelarvest täiendavat raha kavandada ei ole lähiajal võimalik. Haridusleppe kohtumisel, kuhu oli kutsutud ligi sada partnerit, oli võimalik kuulata vaid erinevate osapoolte ettekandeid ning sisulisi arutelusid ei toimunud.

Eesti Linnade ja Valdade Liit on seisukohal, et niivõrd olulisi muudatusi, mis haridusleppe raames on ette võetud, ei saa haridusvaldkonnas teha nelja kuuga, sealjuures selgeid eesmärke seadmata ja partneritega sisulisi arutelusid pidamata ning seadusandlust muutmata. Arutelumaterjalidel, mis ministeeriumist saadeti, oli peal AK märge, mille tõttu ei saanud omavalitsused materjale avatult arutada ka oma koolijuhtide ja õpetajate esindustega. Aeg materjalide tagasisidestamiseks oli omavalitsustele napp kui mitte olematu. Ka Riigikontroll nentis 30. mail Liidule saadetud kirjas, et haridusvaldkonna seatud eesmärkidest triivitakse kaugemale – olgu selleks eesmärk leida jätkusuutlik lahendus õpetajate puudusele või kujundada koolivõrk õpilaste arvule vastavaks või ka üldisemalt see, kuidas jagada üldhariduse valdkonnas riigi ja kohaliku omavalitsuse kohustusi, vastutust ning raha.

Praegu näeb põhikooli- ja gümnaasiumiseadus õpetaja kompetentside hindajana koolijuhti, mis on mõistlik ja vähekulukas süsteem, sest õpetajaga sõlmib ka töölepingu ja peab arenguvestlusi koolijuht. Haridusminister on öelnud, et õpetajate karjäärimudel tuleb neljaastmeline, see on jäigalt seotud riiklike palgaastmetega. Õpetaja peab hakkama oma kompetentse tõendama hindamiskomisjonile, kes ei ole küll töölepingu osapooleks aga hakkab dikteerima õpetajale töötasu. Kui laiapõhjaliselt kokku lepitud haridusvaldkonna arengukavas on põhiprobleemiks õpetajate järelkasv, siis esitletud karjäärimudel õpetajate järelkasvu ei väärtusta. Samas on tähelepanuta jäänud fakt, et paljud kohalikud omavalitsused väärtustavad noori õpetajaid samaväärselt kogemustega õpetajatega. Vastust vajavad olulised küsimused, näiteks: Kuidas ja kelle poolt hakatakse tagama nende õpetajate tööjõukulude katmine, kellel on kehtivast määrast juba praegu kõrgem tasu? Miks peab hakkama õpetaja, kelle tööandjaks on kohaliku omavalitsuse esindajana koolijuht, hakkama oma kompetentse tõendama eemal asuvale hindamiskomisjonile? Mis probleemi karjäärimudeliga lahendatakse, kui alustav õpetaja ja õpetaja saavad alammääras palga, kõrgemate tasemete osas tuleb üles ehitada hindamissüsteem, mille arvelt väheneb 3-5% diferentseerimisfond ning väheneb ka omavalitsuste ja koolijuhtide autonoomsus? See saab tulla ainult õpetaja palgakasvu arvelt.

Haridusleppe õpetaja töökoormuse töörühmas on Eesti Haridustöötajate Liit avaldanud arvamust, et õpetaja töökoormus ei saa olla suurem kui 16 akadeemilist tundi (see on 12 astronoomilist tundi). Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel on õpetaja keskmine tunnikoormus üldtööajaga 35 tundi nädalas, keskmiselt 22-24 akadeemilist tundi. Seades jäigad reeglid kontakttundide ülempiirile ja klassitäituvusele, on meil praegusega võrreldes juurde vaja vähemalt 15 protsenti õpetajaid (enam kui 2000 uut õpetajat!). Probleemide lahendamine sellisel viisil süvendab õpetajate puudust ja kui riigieelarvest õpetajate palgakasvuks lisaraha ei leita, väheneb olemasolevate õpetajate palk. Kuna hea tahte lepe survestab koolipidajaid täiendavaid kulusid katma ka olukorras, kus riigieelarvesse ei ole lisaraha võimalik planeerida, on selge, et kõik täiendavad kulud tuleb koolipidajatel katta kas õpetaja palga diferentseeritavast osast või kui sellest ei piisa, siis teiste valdkondade arvelt. Ministeerium ei ole selgitanud, miks me keelame koolijuhtidel õpetajatega sõlmida õppeainest, õpetaja kogemusest ja muudest eripäradest lähtuvaid kokkuleppeid, kui need tööülesanded mahuvad üldtööaja sisse. Miks ei usaldata omavalitsusi ja koolijuhte ja ei tunnustata nende praktikat, kes on süsteemid kehtiva seadusandluse raames süsteemselt üles ehitanud, näiteks Elva vald , Võru linn ja vald, Kambja vald jne?

Eesti Linnade ja Valdade Liit otsustas haridusleppe läbirääkimiste osapoolena enam mitte osaleda, sest muudatuste eesmärgid ei ole selged, välja pakutud lahendused ei väärtusta õpetajat, väheneb koolijuhi ka koolipidaja autonoomsust, puuduvad nii mõjuanalüüsid kui ka rahaline kate.

Riigikogus heaks kiidetud, praegu kehtivad õigusaktid näevad ette, et kohalikel omavalitsustel ja koolijuhtidel on autonoomsus leppida kokku oma koolides kehtivad töö- ja palgakorralduse põhimõtted, arvestades nii õpetaja kompetentse ja kvalifikatsiooni kui ka personaalset panust õpilaste ja organisatsioonikultuuri arendamisel.

Leiame, et vaid omavalitsuse, koolijuhtide ja õpetajate vaheline usalduslik koostöö võimaldab muuta Eesti haridussüsteemi tugevamaks. Koolipidajad saavad oma ülesandeid edukalt täita vaid siis, kui riik usaldab koolipidajat, koolijuhti ja õpetajat ja tagab haridussüsteemi korraldamiseks autonoomsuse ja stabiilse hariduse finantseerimise süsteemi.

Haridusleppel puudub õiguslik alus ja tähendus. Eesti Linnade ja Valdade Liit kinnitab, et seisab linnade ja valdade kui enamike koolipidajate huvide, õpetajaameti väärtustamise, eestikeelsele õppele ülemineku jt hariduskorralduse sisuliste arengute eest, mis on kooskõlas haridusvaldkonna arengukava sihtidega ja toetab kohalike omavalitsuste, koolijuhtide ja õpetajate autonoomsuse säilitamist.

Soovime teile head õppeaasta lõppu ning usalduslikku koostööd õpetajate, koolijuhtide ja koolipidajate vahel, et muuta Eesti haridussüsteem rohujuure tasandil tugevamaks.

Veikko Luhalaid,

Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektor

Jan Trei,

Eesti LInnade ja Valdade Liidu valdkonnajuht ja asedirektor