Valitsus kinnitas uuendatud korra keele- ja kultuuriõppe võimaluse loomiseks koolides. Põhikooliõpilastel, kelle emakeel ei ole eesti keel, säilib võimalus oma emakeelt ja kultuuri tundma õppida. Seejuures saab kool õppekoormuse tasakaalustamiseks asendada B-võõrkeele õppe õpilase emakeele ja kultuuri valikainega.
„Meie eesmärk on toetada lapsi, kelle emakeel ei ole eesti keel, eestikeelsele haridusele üleminekul. Pakume koolitundide raames võimalust tegeleda ka oma emakeele ja kultuuri tundmaõppimisega. Emakeelse õppe toetamine aitab lapsel hõlpsamini selgeks saada ka teised keeled,“ ütles minister Kristina Kallas. „Kui koolides on rohkem sama keeletaustaga lapsi, korraldatakse õpe üldjuhul koolis. Kuid hea võimalus on õpilastele pakkuda keele- ja kultuuriõpet ka väljaspool kooli, näiteks koostöös rahvuskultuuriseltsidega või teiste keele- ja kultuuriõppeasutustega,“ lisas minister.
Uuendatud määruses tuuakse välja, et emakeeleõpe ei peaks olema üles ehitatud võõrkeeleõpetuse põhimõtetel. Seetõttu pakutakse võimalust õppida emakeelt ja kultuuri alates teisest kooliastmest B-võõrkeele asemel. Õppija nädalakoormust saab seejuures tõsta ühe tunni võrra, kui valikainete või vaba tunnimaht ei ole riikliku õppekavaga määratud mahus piisav.
Määrus „Keele- ja kultuuriõppeks võimaluste loomise tingimused ja kord“ on kehtinud aastast 2010. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatus eestikeelsele õppele üleminekul tingis vajaduse kehtiv kord üle vaadata. Määrus näeb ette võimaluste loomise põhikooliõpilastele, kelle emakeel ei ole eesti keel, oma emakeele ja rahvuskultuuri tundmaõppimiseks, kui seda soovivad vähemalt 10 sama emakeelega õpilase vanemad. Edaspidi on koolil õigus asendada õpilase kohustusliku B-võõrkeele õpe põhikoolis õpilase emakeele- ja kultuuriõppega. Määrus jõustub 1. septembril 2024. a ja see avaldatakse Riigi Teatajas.
Lisa kommentaar