Eelmisel reedel toimus haridus- ja teadusministeeriumi veetud haridusleppe arutelu. Ministeeriumi väitel on jõutud põhimõtteliste kokkulepeteni. Haridusleppe arutelul osalenud Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja sõnul selgub see, kas kokkulepeteni ikka jõuti, alles siis, kui kohalike omavalitsuste volikogud selle heaks kiidavad.

Umboja sõnab, et omavalitsusi teeb murelikuks asjaolu, et ühelt poolt antakse õpetajatele sõnum automaatsest palgakasvust, kuid teisalt riigi eelarvestrateegias õpetajate tööjõukuludeks vajalik rahastus mitte ei kasva, vaid kahaneb.

Seda kinnitab fakt, et riigi eelarvestrateegias on aastateks 2025–2027 ette nähtud üldhariduskoolide pidamise toetamiseks 494,8 miljonit eurot ning aastaks 2028 väheneb see 490,2 miljoni euroni.

Väljavõte https://www.elvl.ee/sites/default/files/documents/2024-09/2025-28%20RES_ja_2025%20RE_ELVL_labiraakimised_protokoll_23.09.2024.pdf (lk 3)

Rõuge vallavanema Britt Vahteri sõnul on kohatu ministeeriumi poolt seada haridusleppega kohalikele omavalitsustele täiendavaid kohustusi ja seda eriti olukorras, kus riigilt lisaraha ei ole loota. „Ministeeriumi kärpeplaanid vähendavad muuhulgas ka noorte huvihariduse toetust ja seeläbi ka huvihariduse õpetaja palka. Eile oli riik enda sõnul Robin Hood. Täna planeeritavates otsustes näeme, et pigemini on tegu Suure Peetri (riik) ja Väikese Peetriga (omavalitsused). Ministeeriumi pakutud lepe vähendab omavalitsuste võimekust koole pidada,“ sõnas Vahter.

Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektori Jan Trei sõnul on suurema osa omavalitsuste seisukoht, et hariduslepe ei loo võimalusi õpetajate palgakasvuks ja töökoormuse vähendamiseks ning vähendab kohalike omavalitsuste ja koolijuhtide autonoomsust. „Sellega ei saa omavalitsused nõustuda,“ sõnas Trei ning lisas, et rahalise katteta hariduslepe ei tee olukorda paremaks ega erine kuidagi varasematest hea tahte lepingutest.