Riik plaanib korraldada ümber Vabaduse Kooli tegevuse

Haridus- ja Teadusministeerium plaanib alates järgmisest õppeaastast järk-järgult ümber korraldada Vabaduse Kooli õppetöö kooskõlas eestikeelsele haridusele üleminekuga. Eesmärk on toetada Ukraina laste võimalusi saada parim haridus Eestis, aidates neil samal ajal säilitada sidet ukraina keele ja kultuuriga. „Peame tähtsaks, et Eestisse saabunud Ukraina õpilastel oleksid meie haridussüsteemis võrdsed võimalused kohalike laste ja noortega. Eestikeelne õpe võimaldab Ukraina noortel teha ka laiemaid valikuid edasiõppimises,“ selgitas ministeeriumi asekantsler Henry Kattago ning lisas: „Selles protsessis tuleb rõhku panna nii eesti keele õppe toetamisele kui ukraina keele ja kultuuri õpetamisele. Oluline on, et Ukrainasse tagasi pöördudes saaks lapsed jätkata sujuvalt haridusteed sealses haridussüsteemis.“ Vabaduse Kooli lõi riik Ukrainast pärit 7.–12. klassi õpilastele 2022. aastal. Koolis toimub 40 protsenti õppest ukraina keeles ja 60 protsenti eesti keeles. Koolis õpib hetkel kokku üle 500 noore. Järgnevatel aastatel on kavas Vabaduse Kooli õppetöö ümber korraldada. Alates 2025/2026. õppeaastast on plaan lõpetada vastuvõtt 7. klassi ning järgnevatel aastatel 8. ja 9. klassi. Praegused Vabaduse Kooli õpilased saavad oma õppetööd koolis jätkata seni kehtivatel tingimuste kuni lõpetamiseni. Põhikooli lõpetamisel on neil võimalus kandideerida samasse või mõnda teise gümnaasiumisse Eestis. Eestis on põhikooli pidajaks üldjuhul omavalitsused ning edaspidi saavad Ukrainast pärit 7.–9. klassi õpilased kohad omavalitsustele kuuluvates põhikoolides. Ministeerium on asunud kavandatavaid muudatusi läbi rääkima Tallinna linna, Ukraina kogukonna ja Vabaduse Kooli perega. Kokku on Ukrainast pärit lapsi Eesti hariduse infosüsteemis üldhariduses registreeritud 9020, neist 5635 õpib põhikoolides ja 484 gümnaasiumites ning 860 kutsekoolides. Nii riigi kui omavalitsuste poolt on loodud võimalused haridusasutustes ukraina keele ja kultuuri õpetamiseks. Algklassides saab kaks tundi nädalas A-võõrkeelena õppida oma emakeelt ja kultuuri ning põhikooli 3. astmes asendada B-võõrkeel emakeele ehk ukraina keelega. Lisaks on koolidel võimalus toetada õpilase emakeele õpet, teha kohandusi õppe sisus, protsessis, keskkonnas, moodustada õpiabi- ja tasemerühmasid ning kaasata tugispetsialiste ja abiõpetajaid. Koolid saavad õpilastele keeleõppe toe pakkumiseks taotleda ka täiendavaid toetusi. Ukrainast pärit noorte toetamisele keskendub koostöös Vabaduse Kooliga edaspidi senisest rohkem ka Tõnismäe Riigigümnaasium. Alates 2025/26. õppeaastast luuakse Vabaduse Kooli ja Tõnismäe Riigigümnaasiumi ühistöös Ukraina noorte sisseelamise ja keeleoskuse toetamiseks intensiivse keeleõppe grupid põhikooli lõpetajatele, et aidata neil valmistuda kandideerimiseks soovitud gümnaasiumisse või kutseõppeasutusse. Pikemas perspektiivis luuakse gümnaasiumisse uussisserändajatele suunatud uus õppekava ehk Vabaduse Kooli kogemustest saadud teadmised rakendatakse nii Ukrainast kui mujalt Eestisse tulevate noorte heaks. Vabaduse Kooli kogemusi plaanitakse ka rakendada loodavas Lasnamäe Mustakivi riigigümnaasiumis, et tagada eesti keelt mitte emakeelena õppijate kiire kohanemine Eesti õppekavaga. Eesmärk on, et kõik Eesti gümnasistid lõpetaksid kooli riikliku õppekava alusel ning saaksid selle läbimiseks vajalikku tuge.