Eesti Linnade ja Valdade Liit: haridusleppe infotund soovitud selgust ei toonud

3 minutit
2 vaatamist

Eile, 4. novembril toimus haridus- ja teadusministri korraldatud veebikoosolek, kus minister tutvustas kohalike omavalitsuste volikogu liikmetele haridusleppe eesmärke. Kohtumise lõpuks oli vastamata küsimusi rohkem kui vastuseid.

Näiteks Rae vallavolikogu liige Mart Võrklaev ei saanud ministrilt selget vastust, millisele reale on riigieelarves planeeritud karjäärimudeli rakendandamiseks vajalik 19 miljonit. Ministri väitel ei pea Vabariigi Valitsus hariduslepet heaks kiitma, sest haridusministril on volitused läbi rääkida. Piisab sellest, et rahaliste kohustuste võtmine on 26. septembri valitsuskabinetis läbi räägitud. Karjäärimudeli rakendamiseks vajalik rahastus on ministri sõnul tagatud aastateks 2026–2027 ja raha on planeeritud valitsuse reservfondi. Omavalitsused ei ole aga näinud 26. septembri valitsuskabineti protokolli, mis ministri sõnu kinnitaks.

„Haridusministri sõnul pidi alates 2026. aastast olema avaliku sektori palgatõusudeks eelarves planeeritud 150 miljonit eurot. Olukorras, kus riigieelarve on suures defitsiidis ja haridusminister räägib kärbetest ja kaitsekulude katteks tehtavatest maksutõusudest, on 150-miljonilisest avaliku sektori palgatõusust rääkimine pigem uskumatu. Kui meil on tõesti selline 150 miljoniline avaliku sektori palgaraha eelarveridade vahele peidetud, siis pigem tuleks loobuda samas mahus ettevõtete tulumaksust, mis on olnud üks eesti ettevõtluse ja majanduskasvu eduloost,“ kommenteeris Mart Võrklaev haridusleppe infotunnis kuuldut.

Omavalitsustes tekitas küsimusi, kuidas on võimalik, et ministrile on antud volitused võtta rahalisi kohustusi järgmiste aastate kohta ning nende kohustuste katteks on raha planeeritud reservfondi. Reservfondi eesmärk on erakorraliste kulutuste katmine. Kui reservfondi on planeeritud ühistranspordi puudujääva raha kõrval ka õpetajate karjäärimudeli rakendamiseks vajalik rahastus, siis reservfondi planeeritud rahast selle tegelikuks sihtotstarbeks ei piisa.

Kohtumisel rõhutati, et karjäärimudeli rakendamiseks vajalik lisaraha on planeeritud suure ülekattega ja omavalitsustel on võimalik sellest katta ka teisi kulutusi. Vastuseta jäi küsimus, miks on planeeritud kärpe ajal karjäärimudeli rakendamiseks rohkem raha, kui õpetajad vajavad. Õhku jäi ka küsimus, kas ministril on plaan minna muutma seadust, sest kehtiv põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ei luba õpetajate tööjõukulude toetust kasutada millekski muuks kui õpetajate palgaks. Küsiti, mis saab siis, kui omavalitsus leppele alla ei kirjuta. Vastuseks sõnas minister, et kuna koalitsioonilepingus on kirjas, et karjäärimudelit tuleb rakendada, eeldab rahaliste kohustuste peale panemine riigi eeldab karjäärimudeli rakendamisega nõustumist teiselt poolt.

Samas kui karjäärimudelit ei saa rakendada 2025. aastal, sest on vaja muuta seadusi, siis tekib küsimus, miks on hariduslepet üldse vaja. Mida see reguleerib? Sama küsimus tuli Saaremaa Vallavalitsuse haridus- ja noorsootööosakonna juhataja Kaire Kiililt: „Kui karjäärimudel kehtestatakse määrusega, siis mis vahet on selle rakendamisel sellel, kas KOV-id kirjutavad haridusleppele alla või ei? Määruste täitmine on kohustuslik kõigile.“

Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Jan Trei tõdes, et segadust on haridusleppega jätkuvalt rohkem kui selgust . „Mõistan ka ise volikogu liige olles omavalitsuste muret, sest kui riigieelarve ja ka riigi eelarvestrateegia ei kinnita, et raha haridusleppe täitmiseks on olemas, siis õpetajates, koolijuhtides ja omavalitsustes kui koolipidajates see kindlust haridusleppe allkirjastamiseks ei tekita,“ sõnas Trei

Linnade ja valdade liidu asedirektori sõnul tekitas imestust ka ministeeriumi poolne veebikohtumise järelkaja. „Kui eesmärgiks oli kohalike omavalitsuste esindajatele tutvustada hariduslepet ja hilisema pressiteate kohaselt rääkida ka õpetajate järelkasvust, siis kahjuks seda selgust infotunnist ei saadud, kuidas hariduslepe otseselt õpetajate järelkasvule kaasa aitab.“

Kuna infotunni lõppedes jäid paljud esitatud küsimused vastamata, lubas Haridus- ja Teadusministeeriumid vastused edastada kirjalikult.

Praegu toimuvad omavalitsustes arutelud haridusleppe sõlmimise üle. Novembri lõpuks selgub, kui paljud omavalitsused otsustavad haridusleppega liituda või seda mitte teha.

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Tiskre Kooli valiti juhtima Marian Vares

Äsja asutatud Tiskre Kooli direktoriks valiti Marian Vares, kes alustab koolijuhina tööd 11. augustil.

“Mul on hea meel ning suur…

2 minutit

Õpetajate järelkasv tõusuteel: õpetajate perre lisandub rekordarv lõpetajaid 

16. juunil said Tallinna Ülikoolis diplomi haridusteaduste instituudi värsked lõpetajad. Kogu ülikooli…

2 minutit

Ida-Virumaa haridusalgatus toob õpetajad andma füüsikatundi korraga mitme kooli õpilastele

Ida-Virumaa haridusklaster Hariduskopter alustab võimendatud õpetaja projekti, mis pakub haridustehnoloogiaga…

3 minutit
Õpetajate Leht