3. detsembri hommikuks on haridusleppe allkirjastanud kõik osapooled: õpetajad, koolijuhid, erakoolid ja osa kohalikest omavalitsustest. Kohalikel omavalitsustel on võimalik haridusleppega liituda 9. detsembrini.

Leppe on allkirjastanud Eesti Haridustöötajate Liit, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Koolijuhtide Ühendus. Kohalikest omavalitsustest on allkirjastamise otsusest teada andnud üheksa: Lääne-Harju vald, Kadrina vald, Setomaa vald, Peipsiääre vald, Tartu vald, Kose vald, Kohtla-Järve linn, Lüganuse vald ja Toila vald, samuti on Tallinn väljendanud meedias valmisolekut leppega ühineda. Erakoolidest on leppega liitumisest teavitanud Eesti Kristlike Erakoolide Liit, Eesti Vabade Waldorfkoolide ja -lasteaedade Ühendus, Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendus, MTÜ Inimeselt Inimesele, MTÜ Kool 21. sajandil ja Tartu Katoliku Hariduskeskus MTÜ. 
Minister Kristina Kallas avaldab tänu kõigile, kes on juba leppe allkirjastanud ning loodetavasti lisandub neid omavalitsusi veelgi, kes mõistavad õpetajate järelkasvu tagamise tähtsust ning kirjutavad hea tahte lepingule alla. „Õpetajate järelkasv ja töötingimused on meie kõigi ühine vastutus. Õpetajate töökoormuse ja karjäärivõimaluste parandamine on ainuvõimalik lahendus, et meil oleks tulevikus piisavalt kvalifitseeritud ja motiveeritud õpetajaid,“ sõnas minister. 

Haridusleppe sõlmimise eesmärk on anda üldhariduse õpetajatele kogu ametit läbiv kindlus karjäärivõimaluste, töötasu ja -koormuse suhtes, vältides samas riiklikku ülereguleerimist ning säilitades võimalikult palju Eesti haridusele seni edu toonud paindlikkust ning kooli pidajate ja -juhtide autonoomiat.
Ka haridusleppe sõlmimise järel lepivad endiselt õpetajate tööülesannetes ja koormuses kokku koolijuht ja õpetaja. Hariduslepe ei kehtesta riiklikku tunni normkoormust. Seda ei pea vajalikuks ükski osapool, sest see rikuks täna toimivat autonoomset korraldust. Läbirääkijad pidasid oluliseks säilitada autonoomia ja samas leppida kokku üldistes õpetaja koormuse tingimustes, et parandada õpetajate töötingimusi. Eesmärgiks oli sõnastada üleriigiline raamkokkulepe, millega astutakse samm lähemale õpetajate järelkasvu tagamiseks. 
Rakendatava karjäärimudeli eesmärk on toetada iga õpetaja professionaalset arengut, head ja tõhusat õpetamist ning haridusuuendust. Igal õpetajal on võimalik saada osa karjäärimudelist – kõik saavad oma karjääri kavandada ning tegutseda karjäärieesmärkide saavutamise nimel. Samuti on kõikidel õpetajatel võimalus taotleda vanemõpetaja ja meisterõpetaja kutset, saavutada kolmas ja neljas karjääriaste ning vastavalt ka 1,1- ja 1,3-kordne töötasu alammäär.

Karjäärimudeli edukaks kasutuselevõtuks on plaanis suurendada koolipidajatele eraldatavat tööjõukulude diferentseerimise komponenti 20 protsendilt 24 protsendini. See annab koolipidajale senisest suurema autonoomia ja võimaluse senisest enam diferentseerida õpetajate töötasu. Omavalitsuse autonoomiat suurendab ka leppe punkt, millest tulenevalt kehtestab  õpetajaametis töötava kvalifikatsiooninõuetele mittevastava õpetaja palgakorralduse koolijuht, mitte riik.

Karjäärimudeli rakendamiseks vajalikud vahendid planeerib valitsus riigieelarvesse 2026. aastaks. 26. septembri valitsuskabineti istungil võttis valitsus teadmiseks, et karjäärimudeli rakendamiseks on vaja planeerida 2026.–2028. aastateks täiendavad vahendid. Millistest vahenditest konkreetselt saab karjäärimudeli rakendamiseks raha kasutada, selgub 2026. aasta riigieelarve tegemise käigus, sest selle aluseks on prognoosidele vastav maksulaekumine ja kärbete tegemine. Tänaste prognooside kohaselt on võimalik täiendavaid vahendeid karjäärimudeli rakendamiseks riigieelarves planeerida 2026. aastast alates.