Riigikogu kiitis heaks seadusemuudatuste paketi, mis pikendab õppimiskohustust kuni 18. eluaastani ja võimaldab ellu viia kutsehariduse reformi. Muudatused hakkavad kehtima 2025/2026. õppeaastast ning puudutavad peamiselt haridusseadust, põhikooli- ja gümnaasiumiseadust ning kutseõppeasutuse seadust.

Minister Kristina Kallase sõnul on see väga oluline samm Eesti noorte tuleviku toetamisel. “Tänapäeva maailmas ei ole vaja lihtsalt kauem koolis käia – on vaja kogu aeg õppida. Uus pikendatud õppimiskohustus asendab kooliskäimise kohustuse õppimise kohustusega. Reformi eesmärk on vähendada põhihariduse järel õpinguid mittejätkavate noorte osakaalu alla 5% ning tagada, et kõigil noortel oleks võimalus omandada kas keskharidus või kutseoskused. Selle tulemusel siseneb Eestis järgnevatel aastatel tööturule igal aastal ligi 1200 kvalifitseeritud noort rohkem,” rõhutas Kallas.

Õppimiskohustus hakkab kehtima kuni 18-aastaseks saamiseni ja tekib esimesena noortel, kes 2025. aastal alustavad 9. klassis. See tähendab, et kõik Eestis elavad noored, sealhulgas välisriigi kodanikud ja määratlemata kodakondsusega isikud, peavad jätkama õpinguid, kuni nad omandavad keskhariduse või kutsehariduse. Kui noor täidab need nõuded enne täisealiseks saamist, loetakse õppimiskohustus täidetuks. Õppimiskohustus ei kehti välisriikide diplomaatide lastele.

Põhikooli lõpetanud noored saavad õpinguid jätkata kutseharidusõppes, kas gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kutseõppes või järgnevat õpiteevalikut toetavas lisaõppes või ettevalmistavas õppes. 

Kutsehariduse reformi eesmärgiks on muuta kutsekeskharidus ehk rakenduslik keskharidus konkurentsivõimeliseks alternatiiviks gümnaasiumiharidusele. Selleks viiakse kutseõppe õppekavad kooskõlla tööjõuturu ootustega, tugevdatakse üldharidusõpinguid ja pööratakse senisest enam tähelepanu tulevikuoskuste arendamisele. Uute rakendusliku keskhariduse õppekavade lõpetajatel on võimalus jätkata õpinguid kõrghariduses või suunduda tööturule. Lisaks kätkeb uus rakenduslik keskharidus õppijate huvidest ja võimetest lähtuvaid valikuid, muutes õpitee personaalseks ja iga õppija eesmärke teenivaks. Siht on, et aastaks 2035 õpiks valiks rakendusliku keskhariduse  40–50 protsenti noortest. 

Kutsehariduse reformi raames avatakse 2025. aasta septembrist vähemalt 17 uut kutsekeskhariduse õppekava,  mis vastavad tööturu ootustele ning valmistavad noori ette edukaks tööelus osalemiseks. Näiteks saab õppida targa maja tehnosüsteemide ehitust ja hooldust või omandada uudsete autonoomsete sõidukitehnoloogiate spetsialisti eriala.

Suur rõhk pannakse edaspidi ka huvihariduse integreerimisele formaalharidusega, et pakkuda individuaalseid õpiteid ning vähendada väljalangemisriski. Huvikoolide programmid loodusmajades, teatrites ja muuseumides saavad oluliseks osaks formaalhariduse täiendamisel.

Alates 2026. aastast saavad põhikooli lõpetajad sisseastumisavaldusi esitama hakata ühtse infosüsteemi SAIS kaudu. See võimaldab koolidel ja õpilastel sujuvalt korraldada vastuvõttu ning vähendab koormust, mis kaasneb vastuvõtuprotsesside korraldamisega. Samuti annab see süsteem kiire ülevaate noortest, kes ei ole leidnud sobivat õppekohta, et pakkuda neile täiendavat tuge sobiva õpivaliku tegemisel.

Muudatustega lihtsustub ka riiklik lisaõppe kord, pakkudes põhikooli lõpetanutele, kellel on hariduslikke erivajadusi, täiendavat tuge õpingute jätkamiseks ja sotsiaalsete oskuste arendamiseks. 

Õppimiskohustuse täitmist hakkavad jälgima kohalikud omavalitsused ning seda toetama koostöös sotsiaal- ja noorsootöö valdkondadega, et iga õpilane leiaks talle sobiva õppimiskoha. Koolid saavad täpse juhise väljalangemisohu tuvastamiseks ja meetmete rakendamiseks, mis omakorda tagab, et ühegi noore haridustee ei katkeks.

Ministeerium informeerib muudatustest koole ja koolipidajaid ning korraldab uue aasta alguses temaatilised infoseminarid.