Haridusminister Kristina Kallas esines tänasel Riigikogu istungil traditsioonilise aastaettekandega Eesti haridusvaldkonnas toimuvast ja tulevikuplaanidest.

Kristina Kallas alustas oma ettekannet tehisintellekti üha suurenevast rollist hariduses, märkides, et tehisintellekt on paradigmaatiliselt muutmas seda, kuidas inimene õpib. „Arenedes võidu tehisliku mõistusega, peab inimene koolis omandama mitte ainult teadmised ja nende rakendamise oskuse, vaid ka analüüsivõime, olukordade ja faktide hindamisvõime ja loovusvõime,” ütles Kallas.

Minister käsitles ka üleminekut eestikeelsele õppele, rõhutades, et laste keelepõhine segregatsioon on pikalt olnud ühiskonna erimeelsuste ja ka ebavõrdsuse põhjus. Kallas tunnustas Narva linna edusamme eestikeelsele haridusele üleminekul. „Näiteks võrreldes 2023. aastaga on Narvas üle 20% kasvanud nende õpetajate arv, kes vastavad nõutud riigikeele oskustasemele. Kui 2023. aastal riigikeeleoskuse taseme nõuetele vastas Narva linna õpetajatest natukene üle poole ehk 58,5%, siis 2024. aastal oli Narvas 81,3%.“

Ettekandes tutvustas minister lähemalt ka kutsehariduse reformi, mille eesmärk on muuta kutsekeskharidus konkurentsivõimeliseks valikuks põhikooli lõpetanutele. „Erinevalt teistest Euroopa riikidest jätkab Eesti põhikooli lõpetajate seast kutseõppeasutustes õpinguid vaid 25%. Eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute osakaal on praegu 74,1% ja aastaks 2035 oleme nii strateegias Eesti 2035 kui ka haridusvaldkonna arengukavas võtnud eesmärgiks jõuda 80%-ni,” sõnas Kallas.

Kutsehariduse reform keskendub õppekavade ajakohastamisele, et need vastaksid paremini tööturu vajadustele ja oleksid kooskõlas kaasaegsete tehnoloogiate ning tööprotsessidega. Samuti pööratakse tähelepanu praktilise õppe osakaalu suurendamisele, et õpilased saaksid rohkem reaalseid kogemusi ja oskusi, mis on tööturul hinnatud. „Ka kutseharidusvõrgu ümber kujundamisega oleme teele läinud – 2026. aasta sügisel alustavad Tallinnas tööd seniste riigi kutseõppeasutuste baasil loodavad kaks rakenduslikku kolledžit – Tallinna IT-, energeetika-, tehnoloogia- ja ehitusvaldkonna rakenduslik kolledž ning Tallinna teenindus- ja ärivaldkonna rakenduslik kolledž. Raplamaal alustab tegevust Raplamaa Rakenduslik Kolledž õppekohtadega Kehtnas ja Vana-Vigalas,” ütles Kallas.

Minister tõi esile täiskasvanuhariduse olulisuse, öeldes, et mida kõrgem on haridustase, seda paremad on inimeste oskused ja majanduslik toimetulek. Kallas tõi välja, et täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr on aasta aastalt jõudsalt kasvanud.

Ministri sõnul on riigi strateegiliseks eesmärgiks suurendada kõrgharidusega inimeste arvu: „Selle sihi poole liikumiseks peame säilitama võimaluse õppida õppemaksuta eesti keeles igal kõrghariduse astmel. Kõrghariduse kättesaadavust toetab ka algatatud kõrgharidusseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmine, mis suurendab õppelaenu summat kahekordseks, pikendab tagasimakse perioodi, langetab intressi ning võtab ära käendajate omamise kohustuse. Oleme võtnud sihiks suurendada rakenduskõrghariduse õppe osakaalu esimeses astmes, suurendada osakoormusega magistriõppe võimalusi ning suurendada nooremteadurite kohti tänaselt 300-lt 500-ni aastaks 2035.”

Ministri kinnitusel on suurenenud nii avaliku kui ka erasektori investeeringud teadus- ja arendustegevusse. „Euroopa innovatsiooni tulemustabelis oli meie eesmärk kasvada tugeva innovaatori tasemega majanduseks, mis on tänaseks saavutatud. Eesti tugevusteks on kaubamärgitaotlused, avaliku ja erasektori ühispublikatsioonid ning elukestvas õppes osalevate inimeste osakaal. Märkimisväärselt on kasvanud välisdoktorantide osakaal, innovaatilistes ettevõtetes töötamine ning rahvusvahelised teaduspublikatsioonid,” ütles Kallas. Minister rõhutas veel, et valitsuse ja Riigikogu ülesandeks on uue teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse vastuvõtmine, millega esimest korda kujundatakse ühtne reeglistik teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile.

Minister tänas oma ettekannet lõpetades kõiki haridusvaldkonna inimesi, tuues välja, et Eestil on väga hea haridussüsteem, maailma tipptasemel oskustega õpetajad ja maailma kõige loovama mõtlemisega lapsed.

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.