Haridus- ja Teadusministeeriumil tuleks koolipidajana tagada, et kõik kutsekoolide haridusliku erivajadusega õpilased saaksid õigusaktides ette nähtud tuge, praegu jääb puudu tugispetsialistidest ning erinevalt üldhariduskoolidest ei ole kutsekoolides HEV-õpilaste rahastus muutunud juba alates 2019. aastast. Suur erinevus kutse- ja üldhariduskoolide tuge vajavate õpilaste rahastamisel ei ole põhjendatud, leiab Riigikontroll täna avaldatud auditis.

Riigikontroll tuvastas, et enamik kutsekoole ei tule tugiteenuste ja -meetmete pakkumisega toime ega taga õpilastele seaduses ettenähtud teenuste kättesaadavust. „Kui Haridus- ja Teadusministeerium seisis noorte koolikohustuse pikendamise eest alates sellest sügisest, et vähendada haridustee katkemist pärast põhikooli, siis peab ministeerium täitma ka talle seadusest tulenevad kohustused väljalangemise vähendamiseks,“ sõnas riigikontrolör Janar Holm. „Noorte haridustee jätkamine eeldab seda, et nad saavad vajaduse korral tuge erialaspetsialistidelt.“

HEV-õpilaste osakaal on viimasel viiel aastal pea kahekordistunud, kasvades 7-%-lt 13-%-le. Kokku õppis sel perioodil kutsekoolides pea 4600 HEV-õpilast, kuid tegelikkuses on tuge vajavaid õpilasi koolide hinnangul kuni kaks korda rohkem, sest nende õpilaste kohta, kes vajavad tugiteenuseid ajutiselt, täpset arvestust ei peeta.

„Sageli heidab ministeerium kohalikele omavalitsustele haridusvaldkonnas ette õigusaktidest tulenevate nõuete täitmatajätmist või ebapiisavat täitmist. Kuivõrd enamik kutsekoole on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavad õppeasutused, on just ministeeriumil olemas kõik hoovad, millega tagada, et õpilased saaksid õigusaktidega ette nähtud individuaalsetest vajadustest lähtuvat tuge,“ leidis riigikontrolör Janar Holm. „Samas selgus, et auditeeritud perioodil oli vaid ühes kutseõppeasutuses igal aastal tööl nii psühholoog kui ka eri- ja sotsiaalpedagoog. Ent selle kooli pidajaks ei olnud ministeerium, vaid omavalitsus.“

Kutsekoolidest 90% märkis, et nad ei suuda pakkuda haridusliku erivajadusega õpilastele tarvilikus mahus kõiki vajalikke tugiteenuseid ega -meetmeid. Üks põhjus selleks on laialdane tugispetsialistide – psühholoogide, eri- ja sotsiaalpedagoogide – puudus koolides. Tugispetsialistide nappus tähendab, et hariduslik erivajadus võib jääda õigel ajal märkamata. Kui tugiteenuseid või -meetmeid ei suudeta pakkuda või tehakse seda liiga hilja või ebapiisavas mahus, ei pruugi õpilased suuta õpingutes edasi jõuda ning tööturul oma potentsiaali ära kasutada.

Kutsekoolides töötas 2023/2024. õppeaastal kokku 45 tugispetsialisti. Õpilaste toetamise parandamiseks oleks koolide hinnangul vaja neid juurde vähemalt 40 ametikoha jagu. Seega on kokkuvõtlikult koolides tugispetsialiste pea sama palju puudu, kui neid töötamas on. Kuigi seadus lubab teenuseid ka sisse osta, kasutas seda võimalust 2023. aastal vaid neli kutsekooli.

HEV-õpilaste toetamine kutsekoolides on rahaliselt oluliselt kehvemini tagatud kui üldhariduskoolides ning sedavõrd suur erinevus ei ole põhjendatud. Kuigi HEV-õpilaste õpetamine ja toetamine on oluliselt kulukam kui tavaõpilaste puhul ning nende toetamiseks eraldatakse riigieelarvest lisaraha, pole kutsekoolide HEV-õpilaste rahastus viimase kuue aasta jooksul kasvanud.

Näiteks 2023. aastal sai gümnaasiumis õppiv HEV-noor võrreldes tavaõpilasega sõltuvalt toevajadusest riigieelarvest lisaraha kas 5746 või 11 328 eurot, ent kutseõppes eraldati HEV-noore õpetamiseks ja tugiteenuste tagamiseks võrreldes tavaõpilasega lisaraha üle kahe korra vähem, ainult kas 2380 või 5334 eurot. See takistab nii tugispetsialistide värbamist kui ka väiksemate õppegruppide loomist, mistõttu ei saa kõik HEV-õpilased ettenähtud tuge.

HEV-õpilaste tööturule jõudmine kutsekoolidest on raskendatud – vaja on paremini tööturu vajadustega arvestada ja õpilaste töölesiirdumist toetada. Individuaalseid karjääriplaane koostatakse koolides tugimeetmena HEV-õpilastele harva ning karjäärinõustamine ja praktikakohtade leidmine sõltub palju iga kooli initsiatiivist. Riigikontrolli analüüsist selgub, et suur osa kutsekoolide lõpetajatest ei leia pärast kooli lõpetamist tööd või töötavad vaid lühiajaliselt. Näiteks ei ole 46% kutsehariduse teise taseme ja 40% kolmanda taseme lõpetajatest pärast kooli lõpetamist töötanud mitte ühtegi päeva.

Kutseõppe õppekavade avamisel ei ole piisavalt arvestatud tööturu vajaduste ega tööjõuvajaduse prognoosidega, mistõttu on mõnes valdkonnas koolitatute arv tööturu vajadustega võrreldes kordades suurem. Koolid on õppekavade avamisel lähtunud rohkem täiskasvanud õppijate eelistustest ja vähem tööjõuvajaduse prognoosidest. Samuti on koolid eelistanud selliseid õppekavasid, millega seotud kulud on väiksemad.

Riigikontrolli peamised soovitused

Riigikontroll soovitab HTM-il tagada, et tugiteenused oleksid kõigis kutsekoolides ühtviisi kättesaadavad ja kvaliteetsed. Samuti tuleks sisse seada tugiteenuste tulemuslikkuse näitajad, et õpilaste toetamist oleks võimalik objektiivselt hinnata.

Haridus- ja Teadusministeeriumil tuleks suunata kutsekoole arvestama õppekavade avamisel tööturu vajadustega, et parandada noorte võimalusi tööle jõuda ja tööturul püsida. Töölesiirdumist võiks soodustada enamal määral töökohapõhise õppe kasutamine ja selleks aktiivselt tööandjatega koostöövõimaluste otsimine. Samuti tuleb haridus- ja sotsiaalsüsteemi koostöö parandamiseks ministeeriumil leppida Sotsiaalministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga kokku, kuidas ja kelle vastutaval eestvedamisel toimub juhtumikorralduslik töö õpilase tööturule jõudmise toetamisel.

Kutsekoolide rahastusmudel vajab uuendamist. HEV-õpilastele tuleb anda individuaalsetest vajadustest lähtuvat tuge, sõltumata sellest, kas nad õpivad kutse- või üldhariduskoolis.