Mõtlesin läbi ühe oma mitte just eriti pingelise töönädala. Tulemus sai niisugune: ainetunnid klassis (25 tundi), üks klassijuhatajatund, kaks konsultatsioonitundi, ettevalmistus tundideks iga päev vähemalt üks tund. Siis veel kontrolltöö koostamine kahele klassile, kontrolltööde ja loovtööde parandamine, klassiga teatris käimine, töökoosolekul viibimine, e-kooli täitmine, korrapidamine, õpilaste vaatluskaartide täitmine, individuaalvestlused õpilastega. Kokku 52 tundi ja 20 minutit.

Nädalasse ei mahtunud ühtki arenguvestlust, pikemat meilivahetust mõne lapsevanemaga, ainetunni raames muuseumikülastust, klassitunnistuste kirjutamist, klassiõhtut, töökavade koostamist, õppenõukogu koosolekut, aruannet tehtu kohta, ka ei nõudnud nädala jooksul käsitletud ainepiirkond väga põhjalikku ja ajamahukat õppematerjali koostamist ega gümnaasiumiklassi kirjandite parandamist.

Kui õpetaja tahab jääda seaduskuulekalt 35-tunnise töönädala raamidesse, on tal selleks ainult üks võimalus − jätta klassiüritused korraldamata, sest kõik muu tuleb ära teha. Õpilaste suhtes oleks see muidugi väga ebaõiglane.