Emakeeleõpetajad protestivad eksamikünnise tõstmise vastu

2 minutit
3 vaatamist
2 kommentaari

Emakeeleõpetajate selts saatis 28. jaanuaril haridus- ja teadusministeeriumile ning riigikogu kultuurikomisjonile pöördumise, milles tegi ettepaneku säilitada riigieksami senine 20% künnis ja sätestada see ka PGS-is.

Emakeeleõpetajate arvates on eksamikünnise tõstmine 50%-le ennatlik. 2012. aasta eesti keele riigieksami tulemused näitasid, et 22% tulemustest jäi alla 50%. 0,3% õpilaste tulemus koguni alla 20%. Õpetajad on seisukohal, et meie ühiskond pole valmis selleks, et viiendik õpilastest eksamit ei soorita.

Eesti keele eksami lihtsustamiseks on kaks võimalust: suurendada lubatud vigade hulka kirjandis ja leida lugemisülesanneteks lihtsamad tekstid, kirjutasid eesti keele õpetajad oma pöördumises, tõdedes, et kumbki võimalus ei aita kaasa õpilaste parema emakeeleoskuse kujunemisele.

Seltsi liikmete hulgas tehtud küsitluses oli 96% vastanutest seda meelt, et tuleb säilitada senine 20% künnis.

Emakeeleõpetajate seltsi juhatuse liige, Rapla Vesiroosi gümnaasiumi õpetaja Krista Mägi ütles, et põhimõtteliselt oleks ju õige, kui rahuldava tulemuse saamiseks oleks vaja teada vähemalt 50% õigeid vastuseid. Paraku on meie koolide õppekavad selleks liiga erinevad − ühes koolis on kaks nädalatundi, teises kuus.

„Kui künnis 50% peale viia, siis tuleks skaala ülemine ots ka väga lühike,” räägib Krista Mägi. Mõne olümpiaadi puhul ei ole nii lühike ülemine ots võimaldanud tegelikku paremusjärjestust välja selgitada.”

Mägi sõnul on kurvastav ka see, et õpilane ei saa enam koolist õigekirjaoskust kätte.

„Viimaste aastate jooksul on emakeeletundide arv koolis vähenenud umbes 460 tundi, seega õpivad lapsed mitme kooliaasta jagu vähem,” rääkis Mägi. „Kuskilt käriseb. Kui lubame eksamil veelgi enam vigu teha ja hinded tulevad kõik ilusad, on see jaanalinnumäng ja pea liiva alla peitmine.”

Soomes minnakse tagasi vanale süsteemile, et ülikool teeb ise sisseastumiseksamid. Nii saavad sisse vaid motiveeritud inimesed ega konkureerita enam suvalisse kohta.

„Aeg on meilgi sellele mõelda,” ütleb Mägi. „Kujutagem ette, kui palju raha hoiaksime kokku, kui jätame ära riigieksamid!”

 

Kommentaarid

  1. emakeeleõpetajad protestivad eksamikünnise tõstmise vastu aga mitte ei protesti emakeeletundide vähesuse vastu!
    “ütleb Mägi: „Kujutagem ette, kui palju raha hoiaksime kokku, kui jätame ära riigieksamid!”
    Uskumatu!
    Äkki hoiaks raha kokku selliste õpetajate pealt, kes nii valesti arvavad? Emakeel peaks olema igas riigis kõige tähtsam õppeaine. Mäletan, sellel kirutud nõukaajal küll kindlasti emakeele pealt allahindlust ei saanud. Enne riigieksameid ja enne kontrollkirjandit olid nädalate jooksul tundides kordamised – grammatika ja veel kord grammatika. Lõpuks ikka jäi ka midagi meelde! Kuidas sõnu kirjutama pidi, seda teadsid lapsed juba 4-5 klassis! Ka lugemisega polnud kellelgi probleeme.
    Mida te küll lubate endile, kallid emakeeleõpetajad?
    Tuleks ikka olla aus ja mitte vedada läbi loodreid!

    Kummaline,

  2. Kuuled Kummaline.

    Kui sa natukese laiendaksid oma silmaringi siis teaksid, et eksamid loodi 90′ keskel mõttega ühtlustada Eesti ülikoolidesse kandideerimist. Tehti eksam ning tulemuste alusel sai pingereas ülikooli. Hetkel kus ülikoolid enam väga ei soovi eksameid pole mõtet ka eksamil. Tao rinnale kätt edasi, aga emakeele ülesanne hetkel koolis on meile õpetada kirjandi kirjutamist.

    Asdron

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Jalutuskäik pedagoogilises oaasis

Waldorfi kool on andnud ühiskonnale valikuvõimaluse. Eesti Waldorfi koolid on rohkem kui 30 aastaga tõestanud, et selle kooli lõpetanud noored…

8 minutit

Kolm uut nägu klassis: kuidas vahetusõpilased tõid kooli värskust ja elavdasid koostööd

Kui suve lõpus sai teatavaks, et Koeru Keskkooliga liitub korraga…

9 minutit

Õpetajad hakkavad oma loodud materjalide eest tasu saama

„Ministeerium on otsustanud koguda kokku ja rahastada olemasolevaid õpetajate loodud materjale,“ lausus haridus- ja teadusminister Kristina…

2 minutit
Õpetajate Leht