Võrumaa kutsehariduskeskust ähvardab rakendus­kõrghariduse õppekavade sulgemine, mille tagajärjel võib õppijate arv koolis langeda ligi poole võrra.

Riigikogus arutusel oleva uue kutsekooliseaduse § 59 välistab rakenduskõrgharidusõppe kutseõppeasutuses ja see tähendab, et Võrumaa kutsehariduskeskus peab sellest loobuma. Tundub loogiline, et kutsekool peab olema kutsekool, paraku on mitu poliitikut, ettevõtjat ja ka Võru maavanem protestinud rakenduskõrghariduse kadumise vastu Võrumaalt.

Küsimused ministrile

Ka haridusministri erakonnakaaslane riigikogulane Ülo Tulik on hoiatanud Võrumaa Teataja veergudel, et selline „elukaugete inimeste” otsus võib tuua endaga kaasa Võrumaa kutsehariduskeskuse sulgemise, sest õppijaid jääks seal liiga väheks, et ots otsaga kokku tulla.

Riigikogus esitati Võrumaa kutsehariduskeskuse kohta küsimusi haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoole 30. jaanuaril. Kalvi Kõva (ESD) märkis, et kutseõppeseaduse § 59 praegune sõnastus seaks löögi alla kogu Lõuna-Eesti majanduse, sest Võrumaa kutsehariduskeskus on olnud kogu piirkonna arengumootor. Inara Luigas (KE) tundis muret, kuhu lähevad Võrumaa noored siis kõrgharidust omandama, kui rakenduskõrghariduse õppekavad VKHK-s suletakse. Mailis Reps (KE) märkis, et rakenduskõrgharidus kõlab lapsevanema kõrvadele palju paremini kui kutseharidus, ja soovitas ka sellega arvestada.

Minister Jaak Aaviksoo vastas küsijatele üsna kindlal toonil, et Võrumaa kutsehariduskeskuses antav haridus ei ole kõrgharidus ja see kool on tehnikum, mitte ülikool − asju tuleb nimetada nende õigete nimedega. Ka arvamus, et kõrgharidust peab saama igas maakonnas, on ministri hinnangul ummiktee, sest kõrgharidus on oma olemuselt rahvusvaheline ettevõtmine.

Kirjad kultuurikomisjonile

Küsijaid on teisigi. Nii kirjutas kaubandus-tööstuskoda riigikogu kultuurikomisjonile, et ei pea põhjendatuks lõhkuda hästi toimivat süsteemi. Metsa- ja puidutööstuse liit kirjutab, et pärast seaduseelnõu jõustamist 2016. aastal ei tule Võrumaa metsa- ja puidutööstusse enam piisavalt hea haridusega juhtivspetsialiste. Kutseõppe edendamise ühingu nimel toonitab Tarmo Loodus, et liigne reguleeritus pärsib õppeasutuse vaba ja loomingulist tegutsemist. Teiseks märgib ta, et pärast rakenduskõrghariduse õppekavade sulgemist Võrumaa kutsehariduskeskuses kaotaks Kagu-Eesti ühe konkurentsivõimelise kompetentsi- ja arengukeskuse, ehkki Eesti vabariik on investeerinud selle loomisse miljoneid.

Võru maavanem Andres Kõiv märgib kultuurikomisjonile, et Võrumaa kutsehariduskeskuse baasil moodustati 2009. aastal regionaalministri määrusega puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskus, mis hakkab tegema rahvusvahelist koostööd ja mille taset aitavad kõrgel hoida just rakenduskõrgkooli õppekavad. Võru linnavolikogu alatine hariduskomisjon lisab, et rakenduskõrghariduse õppekavade järgi õpivad VKHK-s valdavalt kohalikud Kagu-Eesti noored, ja küsib, miks peaksid nad minema õppima Tartusse või Tallinna.

Arutelud internetis

Vastukajasid uue kutseõppeasutuse seaduse § 59-le võib leida internetistki, mis näitab, et teema puudutab igaüht. Järgnevalt mõned mõtted internetist.

• On täiesti ebanormaalne, kui külakool annab kõrghariduse.

• Euroopa Liidu rahaga on Väimelas välja ehitatud hea materiaalne baas ja nüüd keelatakse selle optimaalne kasutamine.

• Kui Väimelast tulevad praegu välja head spetsialistid, keda koduküla puidufirmad väga ootavad, kas siis pärast hariduse õigesti nimetamist koduküla neid enam ei taha?

• Rakenduskõrgkooli õppekava lõpetajad saavad praegu liiga kõrget palka − sellepärast need õppekavad suletaksegi.

• Tänapäeva ettevõttes pole enam lihtsat tisleripinki, mille kasutamise aasta-paariga selgeks saab. Nüüd on ülikeerukad CNC-töötlus­keskused ja nende käsitsemine eeldab vähemalt rakenduskõrgharidust.

• Usun, et Võrumaa kutsehariduskeskus jääb alles, sest kohalikel inimestel on piisavalt tarkust ka uute seaduste raames hästi toimivaid lahendusi leida.

 

Kokkuvõtteks võib öelda, et nii rakenduskõrghariduse õppekavade säilitamist kui ka nende sulgemist osatakse veenvalt põhjendada. Loodetavasti jõutakse sellise vastandumise juurest juba lähiajal aruka lahenduseni.

 

—–

KOMMENTAAR

 

 

 

 

Tanel Linnus

Võrumaa kutseharidus­keskuse direktor

Kaksteist aastat on ministeerium meie koolis rakenduskõrghariduse suunda arendanud, aga nüüd äkki tahetakse see lõpetada põhjendusega, nagu oleks meil õppe tase küsitav. Võrumaa kutsehariduskeskuses õpitakse rakenduskõrghariduse õppekavadel neljas õppekavarühmas. Neist kolmel on tähtajatu, s.o kuueks aastaks õpetamise õigus ja ainult ühes õppekavarühmas – tehnoloogia − kolmeks aastaks õpetamise õigus

Tõsi, midagi ei ole veel lõplikult otsustatud, kooskõlas ministeeriumiga võtame sügisel uusi üliõpilasi vastu tehnoloogia ja IT-valdkonnas. Arutelud alles käivad, lõpliku otsuse langetab riigikogu. Aga mina olen veendunud, et edasiminekute alus on paindlikkus, mitte institutsionaal­ne puhtus, mida praegu taotleb ministeerium. Kahtlemata on ka ministeeriumi selgitustöö väheseks jäänud, muidu ei tunneks paljud huvigrupid end riivatuna. Kui oleks selge, mida viienda taseme õppekavad endast täpsemalt kujutavad, ei kirjutataks ehk riigikogule protestikirju.

Rakenduskõrghariduse kadumisel meie koolist kannataksid kõige rohkem Lõuna-Eesti ettevõtted, sest näiteks mööbli valmistamise spetsialiste ei koolitata mitte kuskil peale meie kooli. Aga Lõuna-Eestis on ligi 40% majandusest seotud puidutöötlemisega.

Mis Võrumaa tööandjale muret teeb? Piltlikult öeldes on tal kolm võimalust. Üks neist on võtta tööle põhikoolijärgse kutseharidusega noor, kes oskab paar-kolm miljonit eurot maksva masinaga teha ainult seda, mida kästakse. Teine võimalus on palgata mees, kes programmeerib selle masina jaoks lihtsamad tööülesanded ise. Kolmas variant on rakenduskõrgharidusega töötaja, kes oskab kasutada uue ja kalli masina kõiki võimalusi. Missugust töötajat ettevõtja eelistab? Loomulikult seda, kes oskab ülikallist masinast maksimumi välja pigistada. Siit ka tööandja huvi rakenduskõrgharidust kaitsta.

 

——-

 

INTERVJUU

 

See pole kõrgkool

 

Miks taotleb ministeerium kutsekoolides rakenduskõrgkoolide õppekavade sulgemist?

Selgitab haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Mart Laidmets (pildil).

 

 

 

 

Riigikogu kultuurikomisjoni tuleb kirju Võrumaa kutsehariduskeskuse kaitseks.

Mart Laidmets: Võrumaalt on meile ka kirju tulnud. Oleme kooli esindajatega kohtunud ja palunud neid võimalusel mitte ärgitada inimesi kirju saatma, vaid korraldada koos tööandjatega arutelu, kus saaksime selgitada, mis täpsemalt kavas on. Ilmselt peame aga selleks koosolekud ise kokku kutsuma.

Miks on vaja rakenduskõrghariduse tase ära kaotada?

Kõrgharidusmaastiku sedavõrd suur killustumine pole mõistlik. Ka kvaliteediga pole selles koolis kõik päris korras. Näiteks tehnikas on neil tähtajalise õppe õigus. Varsti saabuva kordushindamise puhul on võimalik ka õppe õigusest ilma jääda. Toon väljavõtte üleminekuhindamise aruandest:

„Kohaliku nooruse koolitamine professionaalideks on väga tänuväärne tegevus, mis kahjuks aga läheneb rohkem Tartu kutsehariduskeskuse 2,5-aastasele kutsekoolitusele keskhariduse baasi kui rakenduskõrgharidust pakkuvate kõrgkoolide nelja-aastasele õppele. Näiteks matemaatika ja füüsika maht ja õpieesmärgid, väljundid ja ka kasutatav õppematerjal on kutsekooli tasemel. Praktika ei suuna üliõpilasi efektiivseid töömeetodeid omandama. Nii lõputööd kui ka praktikaaruanded ei vasta sisuliselt ega keeleliselt rakenduskõrghariduse tasemele.”

Bakalaureuseõppe asemele tuleb kutsehariduse viies õppetase. Mida see endast kujutab?

Viies tase ei tule bakalaureuseõppe asemele, pigem katab see tühiku, mis on praegu kutse- ja kõrghariduse vahel. Kutseõppeasutuse uue seaduse eelnõu määratleb väljundipõhise õppeliikide süsteemi ning seal on uue õppeliigina sees ka Eesti kvalifikatsiooniraamistiku viiendale tasemele vastav 2−2,5 aastat kestev õpe. See eeldab õppima asujatelt keskharidust ning annab lõpetajale tehniku või keskastme spetsialisti kvalifikatsiooni. Sisuliselt profileeritakse praegused rakenduskõrghariduse õppekavad vastavalt uuele õppeliigile ja -tasemele ümber. Seega jätkub Võrumaa kutsehariduskeskuses endiselt keskkoolijärgne õpe ning tööturg ei jää kesktaseme spetsialistidest ilma.

VKHK-s rakenduskõrghariduse õppekava läbinud noored on saanud alati tööd. Milleks toimivat süsteemi lammutada?

Peaaegu kõik kõrghariduse omandanud noored saavad tööd, iseküsimus, kas just õpitud erialal. Kuid üliõpilaste arv Eestis hakkab vähenema ja löögi alla satuvad just väiksemad õppeasutused. See tähendab, et kõik koolid peavad keskenduma oma tugevustele.

Riik on teinud VKHK rakenduskõrghariduse suuna väljaarendamiseks suuri kulutusi …

Kulutused on tehtud pigem kutsehariduse arendamiseks, ja seda on tehtud hästi. Samas, nagu mainitud, ei saanud kool nii mõneski õppekavagrupis tähtajatu õppe õigust.

Viies õppetase on alles katsetamata – milleks kiirustada?

Muutused jõustuvad üleminekuperioodil 2013−2016 ning neid jõuab sujuvalt rakendada. Tänased õppijad saavad aga alustatud õppekavaga rahulikult lõpuni minna.

Mitmes rakenduskõrgkoolis on kasutusel kutsekooli õppekavad. Kas needki suletakse?

Seoses mereakadeemia kõrgkooliga sarnasemaks muutmisega tuleb ilmselt eraldada akadeemiast kutseõppe osa. Ei ole mõistlik, kui magistriõppega rakenduskõrgkooli saab astuda ka põhihariduseta noor. Ka teiste rakenduskõrgkoolide puhul, kus kutseõpe toimub (nt tervishoiukõrgkoolid), on kavas niisugune analüüs läbi viia.