Esmaspäeval, 11. veebruaril anti Gustav Adolfi gümnaasiumis avalöök Eesti arvutipõhisele õppele üleminekuks. Haridus- ja teadusministeerium, Tartu ülikool ja haridusvisionäär Conrad Wolfram tutvustasid pilootprojekti, millega viiakse matemaatika ühe osa – statistika ja tõenäosusteooria – õppimine arvutipõhiseks.

Ettevõtmise pöördelist tähtsust Eesti haridusele rõhutas haridus-ja teadusminister Jaak Aaviksoo, kes algatas 1996. aastal Tiigrihüppe programmi. Ta meenutas, et selle edumeelse programmi tulemusena liitusid kõik Eesti koolid internetiga, kuid tõdes, et tõelist läbimurret ei ole siiski saavutatud ja nüüd on aeg katsetada arvutipõhisele õppele üleminekuga ja olla taas üks esimesi maailmas.

Pilootprojekti Suurbritannia-pool­ne eestvedaja haridusvisionäär Con­rad Wolfram toonitas, et käes on aeg, kus arvuti ei ole enam õppimisel abi­vahend, vaid kogu õpe hakkabki toimuma arvutis. Projekti Eesti-poolne juht Kristjan Korjus lubas, et õpilased hakkavad arvutipõhises õppes lahendama väga praktilisi ülesandeid, mis on tihedalt seotud nende igapäevaeluga.

Projekti raames töötatakse põhikooli ja gümnaasiumi matemaatikakursuse jaoks välja statistika- ning tõenäosusteooria õpetamise nüüdisaegne käsitlus ja arvutipõhised õppematerjalid. Pilootprojekt kestab kaks aastat. Selle aja jooksul loovad Eesti ja Briti eksperdid arvutipõhise statistikaõppe ühtse kontseptsiooni. Lisaks töötatakse välja metoodiliselt läbi mõeldud interaktiivsed tunnimaterjalid, mille kasutamiseks pole vaja programmeerimise või arvuti kasutamise süvaoskusi. Õppevara testitakse 2014. aasta kevadel 30 põhikoolis ja gümnaasiumis. Koolid ja õpetajad valitakse välja vabatahtlike seast. Projekti koordineerib ja analüüsib Tartu ülikool.

Suurbritannia poolelt veab pilootprojekti Briti matemaatikahariduse visionäär Conrad Wolfram. Tal on matemaatika-loodusteaduste alane haridus Cambridge’i ülikoolist. Wolfram on tuntud matemaatikahariduse visionäär, tarkvaraettevõtte Wolfram Research asutaja ning juht. Arvutipõhise matemaatikahariduse idee elluviimisele aitavad kaasa Wolframi väljaarendatud tehnoloogiad, nagu Mathematica, Wolfram Alpha ja arvutusliku dokumendi formaat (CDF), ning loodud organisatsioon compterbasedmath.org.

Tartu ülikooli poolt juhib projekti Kristjan Korjus, kes on saanud magistrikraadi matemaatikas Inglismaal Manchesteri ülikoolis. Praegu on ta TÜ informaatika doktorant, kes tegeleb ajuteaduse ja masinõppe meetoditega ning õpetab puhast matemaatikat esimese õppeaasta informaatikutele. Korjus on õpetanud matemaatikat ka õpiraskustega põhikooliõpilastele ja korraldanud populaarteaduslike matemaatikaloengute sarja Manchesteri ülikoolis. Ta on peagi valmiva koolimatemaatika õhtuõpiku kaasautor.

Minister Aaviksoo toonitas, et arvutipõhisest õppest saab asja siis, kui see on õpilastele huvitav ja väljakutsuv, kui nad näevad, et uutmoodi õppides saavad nad selgeks midagi väga kasulikku – kas või protsentarvutuse.

„Õpitav materjal lihtsalt peab olema huvitav, sest me kulutame oma aega ja tähelepanu ikka sellele, mis on huvitav,” toonitas haridus- ja teadus­minister.