Homme kell 13 algab TLÜ Astra majas auditooriumis Maximum (A002) Peeter Kreitzbergi mälestuskonverents.

Konverentsi esimeses pooles meenutavad Peeter Kreitzbergi kui teadlast inimesed, kes oma doktoritööd kirjutades on Kreitzbergiga olulistes punktides kokku puutunud: Rain Mikser, kes kaitses Turu ülikoolis doktoritööd, kus ta jätkas Kreitzbergi alustatud uurimust, Edgar Krull, kelle doktoritööd Kreitzberg juhendas, ja Eve Eisenschmidt, kelle doktoritööd Kreitzberg oponeeris.

Konverentsi teises pooles meenutatakse Kreitzbergi kui hariduspoliitikut. Sõna on lubanud võtta endised haridusministrid Tõnis Lukas, Mailis Reps, Paul-Eerik Rummo, Rein Loik ning eilsed ja tänased riigikogulased. Seejärel kõnelevad konverentsi korraldajad Ene Grauberg ja Viive-Riina Ruus Kreitzbergi vaimsest pärandist ning sellest, milline on selle tähendus tuleviku jaoks.

Avatakse ka Peeter Kreitzbergi nimeline stipendiumifond ning Peeter Kreitzbergi ca 300 ühikuga erialane raamatukogu annetatakse Tallinna ülikooli akadeemilisele raamatukogule.

„Paljud on tunnistanud, et neil on silmade ees pilt Peeter Kreitz­ber­gist muigel suuga. Ma arvan, et sügavas hingepõhjas oli ta pigem tõsine. Surmtõsine. Sest riigi ehitamine on ränkraske töö. Eriti siis, kui tunned vastutust nii paljude inimelude eest. Nõrgemate ja vaesemate eest,” meenutab Tallinna ülikooli emeriitprofessor Viive-Riina Ruus.

Peeter Kreitzberg (1948−2011) oli Tallinna ülikooli professor 1997. aastast kuni oma elu lõpuni. Ta kuulus Tallinna ülikooli mitmesse kaitsmisnõukogusse ning oponeeris magistri- ja doktoritöid. Siiski möödus suurem osa tema akadeemilisest elust Tartu ülikoolis − seal oli ta nii tudeng, aspirant, õpetaja, vanemõpetaja, dotsent kui ka professor. Peeter Kreitzbergil oli kahekordne doktorikraad: pedagoogikakandidaadi kraadi kaitses ta Leningradi täiskasvanute instituudis, filosoofiadoktori kraadi Lundi ülikoolis. Poliitikuna oli Kreitzberg tegev 1980. aastatest alates, olles nii kultuuri- ja haridusminister, Tallinna abilinnapea kui ka riigikogu liige.