Tartu linna emakeele ainesektsioon on juba 13 aastat korraldanud linna ja maakonna õpilastele õigekirjaolümpiaadi.

Ainesektsiooni juhataja Malle Mallingu sõnul sai olümpiaaditraditsioon alguse õpetajate murest õigekirjaoskuse languse pärast kogu riigis. Interneti sisseränne õigekeeles oli juba toona tunda ja see sundis õpetajaid mõtlema välja alternatiivseid meetodeid, mis sunniks õpilasi õigekirjale enam tähelepanu pöörama. Õigekirjaolümpiaad keskendub kitsaskohtadele, milles sageli eksitakse − ortograafiale ja interpunktsioonile.

„ÕS on emakeele piibel, mille reeglite järgi hinnatakse riigieksamil nii 9. kui ka 12. klassi lõpetamisel,” rääkis Malling. „Juba ammu suhtleb õpilane kodus ja sõpradega, kahjuks sageli ka meedia ja uute kirjandusteoste kaudu justkui teises keeleruumis. Seega meie õigekirjaolümpiaad toetab just õige keelekasutuse nõuet ja ergutab õpilasi oma keelt austama ja õigesti kasutama. Uus riiklik ainekava pöörab erilist tähelepanu funktsionaalsele kirjaoskusele ja õigekirjale, eeldatakse, et viimane oleks selge juba põhikooli lõpetamisel. Seega leian, et niisugune olümpiaad on endiselt vajalik.”

Võistlus on üha enam motiveerinud tublisid õpilasi täiendavalt õppima ja õpetajaid neid õpetama. Kui esialgu oli osalejate arv alla 200, siis tänavu juba 324. Eelmisel õppeaastal anti õpetajate soovil võistlemisvõimalus ka 5. ja 6. klassile.

Ülesanded koostavad õpetajad ise ja need on kaitstud autoriõigusega, kuid avalikult nähtavad Tartu linna ainesektsioonide leheküljel http://is.khk.tartu.ee/noustamine/ainesektsioonid/opilasvoistlused_ja_-uritused .

Tartu Emajõe kooli õpetaja Maila Jürgenson on oma õpilastega osalenud õigekirjaolümpiaadil mitmel aastal.

„Tunduks oma keele ja kultuuri reetmisena, kui mu õpilased sellest osa ei võtaks, see on nagu pidupäev,” rääkis Jürgenson. „Eriti piduliku meeleolu tekitas avamine, kus esinesid õpilased temaatilise kavaga. Osalejaid tervitas kooli juhtkonna esindaja.

Kuna töötan erivajadustega laste koolis, annab teistega konkureerimine teavet õpilaste keeleteadmiste üldisest tasemest. Minu õpilased ei näe või näevad halvasti ja teevad olümpiaaditöö arvutiga. See tekitab lisakohustusi korraldajatele ja olen neile vastutulelikkuse eest tänulik.”

Emajõe kooli õpilane Merlin Ader lausus, et olümpiaadiks valmistumine ja osalemine arendab eesti keele oskust ja see on talle oluline. Võrreldes eelmise aastaga oli olümpiaadi töö palju raskem, eriti esimene osa, kus oli palju võõrsõnadega ülesandeid.

Kert Küla käis õigekirjaolümpiaadil esimest korda elus. „Kuigi kordasin võõrsõnade põhilisi tunnuseid ja eesti keeles kõige enam kasutatavaid võõrsõnu, oli selliseid sõnu, mida polnud kunagi kuulnud,” ütles Küla. „Kirjavahemärkide osa oli lihtsam, sest olen sellega üsna palju kokku puutunud. Olümpiaadil osalemine aitas kindlasti kaasa eesti keele riigieksamiks valmistumisele.”

 

—-

Näide 11.−12. klassi ülesandest

 

Paranda 25 viga

Vasallkond, pulsstunud peni, magistriõpe ehk magistrantuur, häbarik mehike, suhtles buršidega, komplekssed meetmed, darwinism, taimefüsioloogia, spaahotell, brikettiga köetav, kriminaalne kontingent, toote omaind, rikutud mehhanism, pulsseerima, paslik otsus, ümbritsev virvarr, järjestikkune, arras vaikus, korallriffgi, valitud marsruut, kolosaalsed efektid, partisaani katelok, sõime biifsteeki, tegutses pealiskautselt, mõtekas ettepanek, käitus printsesslikult, õppimise vajalikkus, guašikarp, tuttav baarman, poliitiline insitutsioon, sovjetlik ehitis, potentsiaalne, suverräänne riik, kordineerima, baldahhiinvoodi, kondenspiim, võimas mauseuleum, identideedikriis, nonoh, barokkunst, priviligeeritud seisus, pallistiline ekspertiis, professionaalne.