Pühapäeval, 7. aprillil kell 13 korraldab Laurentsiuse selts Kuusalu vanas pastoraadis ajaloolise Kuusalu pastori ja keeleteadlase Eduard Ahrensi juubeliaastapäevale pühendatud konverentsi “Eduard Ahrens 210”.

Eduard Ahrens (3. aprill 1803 -19. veebruar 1863) on eesti keele uurimise ajaloos murrangulise tähtsusega mees, kelle töödega lõppes vana, Heinrich Stahli grammatikast alguse saanud saksa ja ladina orientatsiooniga grammatikatraditsioon ning sai alguse uus, soomesuunaline keelekäsitlusviis, mis on püsinud tänini. E. Ahrensi ja tema mõttekaaslaste keeletöö võimaldas eestlastel kujuneda kultuurrahvaks ja ka riigirahvaks. Sellega on tema panus  võrreldav F. R. Faehlmanni, F. R. Kreutzwaldi ja teiste XIX sajandi suurmeeste omaga, teatas seltsi esimees Sulev Valdmaa.

Valdmaa sõnul soovib Kuusalu kihelkonnas tegutsev Laurentsiuse Selts (www.laurentsiuse-selts.eu ) keelemehe rolli senisest märksa enam tähtsustada.

2013. aastal on Eduard Ahrensiga seotud nn ümmargusi tähtpäevi nende sõnul veelgi: veebruaris möödus 150 aastat tema surmast, Ahrensi keeleuuendusliku grammatika esmaavaldamisest saab 170 aastat ning teise trüki ilmumisest 160 aastat.

Laurentsiuse Selts on algatanud liikumise, et püstitada Ahrensile Kuusallu mälestussammas, mille kavandi on loonud skulptorid Aivar Simson ja Paul Mänd.

Kella 13-17 kestva konverentsi kavas on ettekanded “Eduard Ahrensi panus eesti kirjakeelde ja keeleteadusse” (Annika Kilgi, TLÜ eesti keele ja kultuuri instituudi lektor), ” Eduard Ahrens keeleuuendajana oma ajas” (Kristiina Ross, Eesti Keele Instituudi vanemteadur, “Kiri ja kõne meie mitmekihilises tänapäevas” (Tõnu Õnnepalu, kirjanik); “Kuusalu kiriku kroonika ja Eduard Ahrensi jäädvustused selles” (Toomas Mäeväli, Mäeväli Orelitöökoja juhatuse liige), “Eduard Ahrensi mälestusmärgi ideekavandi saamisloost” (Sulev Valdmaa, Laurentsiuse Seltsi esimees, skulptorid Aivar Simson ja Paul Mänd) ning diskussioonid.