6.–10. märtsini viibis Eestis seoses SA Innove projektiga „Aitame kaasa Gruusia kutsehariduse arengule II” Gruusia delegatsioon, kuhu kuulusid 12 Gruusia pilootkoolide esindajat.

Külastuse eesmärk oli näidata Gruusia partneritele Eesti kutsehariduse suursündmust „Noor meister 2013” ja jagada häid kogemusi, kuidas tõsta kutsehariduse mainet,” rääkis projektijuht Aili Kõiv. Tema sõnul olid grusiinid vapustatud tänavuse „Noore meistri” mastaapsusest, sest nii suurt kutsehariduse sündmust ei olnud nad varem näinud ega külastanud. Suursündmusele lisaks korraldati seminar, kus Eesti partnerid jagasid kogemusi kutsevõistluste korraldamisest ja kutsekoolide õppimisvõimaluste teavitamisest. Lisaks tutvuti Pärnu kutsehariduskeskuses ja Tallinna polütehnikumis Eesti ametikoolide õppimistingimustega.

Kutseharidusest Gruusias

„Kuna Gruusia kutseharidussüsteemis toimuvad suured muutused, siis oli grusiinide jaoks kõige olulisem vahetu tutvumine Eestis tehtuga,” selgitas Kõiv, lisades, et eriti pandi rõhku kutsehariduse maine küsimustele. Projekti Gruusia-poolse koordinaatori David Mtchedlishvili sõnul on Gruusia paljud kutsekoolid soojad ja puhtad ning varustatud nüüdisaegse tehnika ja õppevahenditega, kuid kutsehariduse toetamine Gruusias ei ole veel lõpetatud projekt. Õppijate heaolu tõstmiseks on osas koolides hakatud õpilastele sooja lõunat pakkuma ning uue ilme on võtnud õpilaskodud. „Partnerkoolidele on palju andnud just läbikäimine oma kolleegidega Eestis ning projektitegevused,” selgitas Gruusia koordinaator. Gruusia kutsekoolid on saanud Eesti partneritelt õppekava arenduseks tõlgitud materjale ning neid huvitavad ka eestlaste kogemused kutsehariduse kvaliteedi tõstmisel.

Erinevalt Eestist leiab Gruusia kutsekoolides igas vanuses õppijaid, ühest grupist võib leida nii põhi­kooli­lõpetanuid kui ka elukogenud täiskasvanuid. Kutsekooli astujate arv on Gruusias igal aastal suur ning õpingute poolelijätjaid vähe. Viimast tingib Mtched­­lishvili sõnul väike õppe­maks ja range koolisisene distsipliin. Näi­teks on Gruusia kutsekoolides tavapärane õpilaste kohaoleku kontroll ning kutseõppuritele kehtivad ranged õppekorralduseeskirjad. Distsiplineerivalt mõjub Mtched­lish­vili arvates kutseõpetaja autoriteet – see amet on Gruusias au sees.

Mida on Gruusia kutsekool Eestilt õppinud?

Kõige rohkem üllatas Gruusia kolleege siiski Eesti kutsehariduse suursündmus „Noor meister”, eelkõige oma suurejoonelisusega. Eesti koolide esindajad jagasid neile kutsemeistrivõistlusteks valmistumise kogemusi. „Kutsemeistrivõistlused näitavad ühelt poolt kutsehariduse kvaliteeti ning teisalt tunnustatakse osalejaid suurepäraste oskuste eest,” ütles Eesti-poolne projektijuht Aili Kõiv. Tema sõnutsi on Gruusial kutsemeisterlikkuse võistlustest veel palju õppida, sest senini on seal toimunud taolised võistlused ainult kolmel erialal. Sel aastal minnakse esmakordselt Leipzigis toimuvatele rahvusvahelistele kutsemeistrivõistlustele WorldSkills, kus tahetakse mõõtu võtta veebidisainis. Gruusia parima pilootkooli esindajaid kutsutakse sinna osalema vaatlejatena, rääkis Kõiv.

„Eesti partneritelt saadud kogemus on väga hinnaline, tänu sellele on tehtud Gruusia kutsekoolides muudatusi nii töökorralduses kui ka igapäevaelus,” kommenteeris koostööd Eestiga Mtchedlishvili. Nii on Gruusia pilootkoolid Eesti partnerite abil välja töötanud enesehindamisraportid, mille eesmärk on selgitada välja võimalused, kuidas kooli paremaks muuta. Lisaks on iga pilootkool koostöös Eesti partnerkooliga arendanud ja täiendanud oma õppekavu, näiteks Pärnu kutsehariduskeskus osales Gruusia pilootkooli õmbluseriala õppekavade nüüdisajastamisel ning aprilli keskel tulevad Gruusia õmbluseriala kutseõpetajad Eestisse ja stažeerivad Pärnu kutsehariduskeskuses oma erialal. Ka õppematerjalide uuendamisse on kaasatud Eesti kutseõppeasutused, kes aitasid kohandada ja tõlkida uuendatud õppekavadele vastavaid õppematerjale. Gruusia ametikoolid on saanud Eestilt ka audiovisuaalseid ja tekstimaterjale, mis õpetavad, kuidas avalikkusele eri ameteid tutvustada. „Gruusia on huvitatud sidemete jätkumisest Eestiga nii projektipõhiselt kui ka -väliselt,” rääkis Mtchedlishvili.

Projekti „Aitame kaasa Gruusia kutsehariduse arengule II” eesmärk on toetada Gruusia pilootkoole ning aidata Gruusia haridus- ja teadusministeeriumil tõsta kutseõppe kvaliteeti, võttes seejuures arvesse Gruusia haridusstrateegiat ja Euroopa Liidu kutsehariduse arendamise eesmärke. Projekt on kestnud 2011. aasta sügisest ja selle rahastaja on Eesti välisministeerium. Eestist toetavad projekti elluviimist Tallinna polütehnikum, Pärnumaa kutsehariduskeskus, Tallinna ehituskool, Rakvere ametikool, Olustvere teenindus- ja maamajanduskool, Tartu kutsehariduskeskus, Eesti mereakadeemia ja Ida-Virumaa kutsehariduskeskus.