Kohalikud omavalitsused nõuavad koolidirektorile rohkem otsustamisõigust, rõhutab Taani päevaleht Politiken õpetajate lokaudist kirjutades. Seda nõudmist on kohalike omavalitsuste liit püüdnud õpetajate keskliiduga sõlmitavasse kollektiivlepingusse juba ammu sisse suruda, kuid seni edutult. Kui kõik läbirääkimised ülestõusmispühadeks umbe jooksid, kuulutas omavalitsuste liit välja lokaudi – ei lasknud õpetajaid ja õpilasi enam koolimajja.

Õpetajate keskliit on vastanud lokaudile avalike meeleavaldus­te­­ga Kopen­haageni omavalitsuse hoone ees ja Roskildest Ko­pen­haa­ge­nis­se ulatuva inimketiga, milles oli üle 50 000 õpetaja. Kopen­­haa­ge­ni raekoja ette kogunenud õpetajad viskasid sümboolselt õpikuid oma jalge ette tänavasillutisele.

Direktorid ise on erineval seisukohal. Üks osa neist tahab õigusi juurde, teine osa jääb erapooletuks, kolmandad leiavad, et iga õpetajaga eraldi töölepingu sõlmimine nõuab neilt lisatööaega, ja see neile ei meeldiks.

Õpetajad on raskes olukorras. Ühelt poolt tahavad nad kooli minna ja õpilasi õpetada, et need kevadel lõputunnistused kätte saaksid. Teiselt poolt ei soovita tööandjate nõudmisele järele anda. Kuna õpetajate keskorganisatsioonil on nn streigiraha koguni kaheks kuuks, võib lokaut venida väga pikaks.

Üks punkt uue kollektiivlepingu kavandis näeb ette, et tunniks ettevalmistamise aega ei võeta õpetaja töö puhul enam arvesse. Õpetajad kardavad, et sellega seoses võib kasvada nende nädalakoormus senise 25 ainetunni pealt üle kolmekümne.

Taani poliitikavaatlejad kahtlustavad, et valitsus võis omavalitsuste liidult selle töösulu n-ö tellida. Lokaut annab võimaluse öelda, et rahvas protesteerib, ning nüüd peab valitsus ohjad enda kätte haarama ja kollektiivlepingu vaidlusalused punktid seadusega ruttu vastu võtma. Valitsus pole konflikti siiski sekkunud, rõhutades, et lokaut on puhtalt tööandja ja -võtja töövaidlus, mis poliitikasse ei puutu.