Eesti parimad noortalunikud tulevad Järva- ja Võrumaalt

Järvamaal selgitati möödunud nädalal kutsevõistlusel parim noortalunik, kelleks osutus Järvamaa Kutsehariduskeskuse õpilane Reinard Kann. Teisele kohale tuli Võrumaa Kutsehariduskeskuse õpilane Kristo Jürisoo ning kolmandale Teet Adamberg Järvamaa Kutsehariduskeskusest. Parima noore taluperenaise tiitli pälvis Liina Eilmann, teatas Õpetajate Lehele SA Innove.

„Mind on lapsest saati huvitanud tehnika. Põllumajandus on selline ala, kus on suured masinad ja saab olla iseenda peremees,” ütles Eesti parim noortalunik Reinard Kann. „Võistlus andis mulle enesekindlust ja võimaluse oma oskusi teistega võrrelda.”

„Noortalunike kutsevõistlus läheb igal aastal pingelisemaks ja põnevamaks, sest noored tahavad end üha enam proovile panna,” ütles võistluse peakorraldaja ja Järvamaa Kutsehariduskeskuse põllumajandusõppe osakonna juhataja Külli Marrandi. „Võistluste tulemustest on näha, et maamajanduse erialade õpe on väga heal tasemel ja tulevastel noortalunikel silmad säravad.”

Parima noortaluniku tiitlit püüdis 31 võistlejat Põltsamaa Ametikoolist, Luua Metsanduskoolist, Järvamaa Kutsehariduskeskusest, Võrumaa Kutsehariduskeskusest ning Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist. Võistelda tuli kümnel alal: kodumaiste puiduliikide määramine välisel vaatlusel, veiste eluskaalu määramine, traktori täpsussõit, põllu suuruse määramine sammudega, ajalooliste talutööriistade tundmine ja viljakoti kaalumine, palgi saagimine käsisaega, kartulite noppimine, põllutööriistade haakimine traktorile, teadmiste test ja arvuti kasutamine.

Noortaluniku kutsevõistlust korraldas Järvamaa Kutsehariduskeskus koostöös põllumajandusministeeriumi ja SA-ga Innove, võistlust rahastasid põllumajandusministeerium ja Euroopa Liidu Sotsiaalfond.

Kommentaarid

  1. Kust sellised võistlusalad? Kumb töötaja või peremees oleks edukam, kas see kes mõõdab põldu sammudega või see kes kasutab selleks tänapäevaseid IT vahendeid. Ajalooliste talutööriistade tundmine? Ega ma ei ütle seda, et talunik neid teadma ei pea, mida laiem silmaring seda parem, aga tööandjana on mul suht üks kõik, kas ta tunneb keskaegset karuäket või mitte. Kui hakkab sammudega põldu mõõtma, siis on see tööaja raiskamine ja kes selle lõbu kinni maksab. Ja siis öeldakse, et meie tootmine on vähe efektiivne. Kui sellist võistlus korraldada, siis ikka nendele oskustele, mida tänaselt töötajalt oodatakse. Või mis näitavad tema valmisolekut kaasaegse tehnoloogiaga hakkama saada. Siin on aga suur osa, pooled, võistlusalasid sellised, millega tänasel tööturul midagi teha ei ole.
    See on muidugi tore, et selliseid üritusi noortele korraldatakse.

    Suuruse määramine sammudega?

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Andri Türkson: kui me Eestis insenere ei kasvata, siis luuakse väärtust mujal

Andri Türkson on tulevane Eesti insener, kes on juba varasest east alates…

5 minutit

Hobiõppimine saab punkti. Kui motiveeritud on aga tulevased kutseõppurid?

Eelmisel aasta alguses avaldatud OSKA tuleviku-uuring („Madala erialase rakendumisega erialad kutseõppes ja selle…

3 minutit

Kutsehariduse reform. Riik lubab paremat haridust, koolid on mures rahapuuduse ja suurte õppegruppide pärast

Haridus- ja teadusministeerium (HTM) ütleb, et kutsehariduse…

15 minutit
Õpetajate Leht