Inimesed on väga keerulised aparaadid

Tallinna Linnateatris 19. oktoobril lavale jõudev „Offline” esitab loo interneti suhtluskanaleisse uppunuist ja võib paljudele mõjuda raputavana.

Üksikusse mahajäetud majja koguneb seltskond noori, kes kõik kuuluvad Süsteemiks kutsutavasse e-kogukonda. Nende maailmapilti kirjeldavad laused, nagu „tore sind lõpuks reaalis näha” ja „kustutasin üheksandas klassis oma msn-i ära, sest mu virtuaalsuhe oli kaugemale arenenud kui tegelikkus”. Kokkuvõttes nenditakse, et „inimesed on väga keerulised aparaadid”.

Üksteise e-identiteete hästi tundvad noored kohtuvad näost näkku esmakordselt, nende kogunemise on korraldanud Masteri-nimeline salapärane „mängujuht”, kes saadab tegelastele jätkuvalt juhiseid ning mõistatuslikke teateid. Kui algul tundub, et näidend kujutab fiktiivset mudelmaailma, siis reality game’i piiridest väljuvad sündmused tõrjuvad selle mulje. Kõik on „reaalis”. Ühtäkki ei seisa enam laval -rax- või L5_87 (tegelaste nimed ongi sellisel kujul), vaid luust ja lihast inimesed, päris hirmudega ja päriselt segadusse sattunud noored, kes samasuguses olukorras „mängult” tegutsedes oskaksid tõenäoliselt käituda kainelt ja üleolevalt.

Motiividelt on „Offline’il” mõndagi ühist Diana Leesalu populaarse noorteromaaniga „Mängult on päriselt” (2006), otsene seos on näidendil Bret Easton Ellise romaaniga „Ameerika psühhopaat” (e k 2002) ning mitmed lingid ühendavad „Offline’i” Barthol Lo Mejori proosaraamatuga „Popdada” (2008). Väga õnnestunud on „Offline’i” vahe ja usutavalt tänapäevane dialoog, mis on Leesalu tugev dramaturgiline kaubamärk.

Kujutades e-maailmas julma ajaviitena alguse saanud võimumänge, pakub „Offline” häid võimalusi arutada tänaseks (eriti noorte seas) nii elementaarsena tunduva virtuaalse elu üle. Netikiusamise ja -manipulatsiooni tänuväärne kajastamine teeb sellest näidendist kohustusliku teose kõigi jaoks, kes soovivad mõista tänaseid „mängujuhte” ja nende ohvreid.

Diana Leesalu kirjutatud ja lavastatud „Offline” esietendub 19. oktoobril Tallinna Linnateatri Hobuveskis. Kunstnik on Marion Undusk, muusikaline kujundaja Veiko Tubin, valguskunstnik Priidu Adlas. Mängivad Maiken Schmidt, Liis Lass, Kaspar Velberg, Priit Pius, Märt Pius ja Tõnn Lamp.

Kommentaarid

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Theatrumi kevadhooaeg kutsub kuulama, rändama ja kaasa mõtlema

Kevadhooajal pakub Theatrum publikule mitmekesist ja mõtlemapanevat teatrikogemust – kuulamisest pimeduses kuni eksistentsiaalsete rännakuteni, argipäevast absurdini…

2 minutit

Kevad Mustas Kastis

Musta Kasti 12. kevadel jõuavad taas vaatajate ette lavastused, mis pakuvad sisukat meelelahutust ja tõsist mõtlemisainet nii lasteaia-, põhikooli-, keskkooli- kui ka täisealistele….

2 minutit

Kes on koletis ja kuhu ta meid kutsub?

„Koletis kutsub“ annab noortele julguse vaadata otsa tunnetele, mis tihti peidetakse nalja või vaikimise taha. 24. jaanuaril esietendus Vanemuise…

2 minutit
Õpetajate Leht