Esimese linnana koolivõrku lammutanud Tartus on kirgede torm vaibumas. Kahes koolis algas esimene gümnasistideta aasta, teised valmistuvad.

Esimese õppeveerandi kaks viimast päeva olid Tartu Raatuse Koolis täiesti isemoodi – igal õpilasel oli oma tunniplaan. Harjumuspäraste tundide asemel toimusid töötoad, kus sai proovida jäätise ja seebi valmistamist, maamõõtmist, animatsiooni, võitluskunste, loogikamänge jpm. Igaüks valis meelepärase tegevuse, kaaslasteks õpilased, kellega tavaliselt ühes klassis ei viibi. Majas ringi liikudes võis näha säravaid silmi nii lastel kui õpetajail. Õpitubades käis kätt proovimas ka direktor Toomas Kink.

„Matemaatikaõpetaja ütles, et õpilased, kes tunnis pole tugevad, said väga hästi hakkama, selline eduelamus on tähtis,” lausus Kink.

Ehkki gümnasiste enam ideede generaatorina majas pole, on põnevaid üritusi tulekul riburada. „Gümnaasiumi kadumine pole meilt võtnud midagi ära, pigem on võimaldanud mõelda rohkem noorematele, varem läks ikka palju auru gümnaasiumile,” räägib Kink. „Edetabelid sundisid koolijuhte fookustama tähelepanu sellele, mis avalikkusele silma paistab. Põhikool ju ei paista. Kuigi just esimestes klassides laotakse vundament, et hiljem saaks edu vilju nautida. Kui see jäetakse tegemata, paneme laste elu tuksi. Hea kool on see, kus hommikul laste ja õpetajate silmad säravad. Lähevad õhtul koju, silmad ikka säravad ja kõik ütlevad: kahju, et päev nii ruttu otsa sai.”

Juhtkond valmistas õpetajate vaimu kooli reorganiseerimiseks pikalt ette. Koondati paar-kolm õpetajat. Kel jäi koormust vähemaks, jõudis endale lisatööd otsida. Näiteks füüsikaõpetaja käib kitarritunde andmas.

Linna parim meeskond

Kink pole kiidusõnadega kitsi ja kinnitab: „Meie meeskond on parimaid linnas, siin on vähe intriige. Meil on rakendatud mitmeid uuendusi, nagu kujundav hindamine esimeses kooliastmes. Tahame seda jätkata 6. klassini. Meil on ka tuumiksüsteem, mis toetab nõrgemaid. Õpetajad ei keskendu karistamisele, vaid küsivad lapselt – miks. Otsime teid, kuidas anda lapsele adekvaatne pilt tema oskustest ja võimetest.”

Direktor loodab, et tihedale sisule saab peagi ümber ilus vorm – kool on Tartus kõige viletsama infrastruktuuriga. 2014. aastal avaneva euroraha toel peaks maja korda saama.

1. klassist saksa või inglise keele õpet pakkuvas Raatuses käib ligi 500 last. Kink ei kiirusta prognoosi tegema, sest seni pole rahvastikuregistri ja tegelikud arvud kokku läinud. Tänavugi pidanuks olema lapsi nelja 1. klassi jagu, aga tuli kaks. Nagu teisteski koolides. Paljud registrisse kantud elavad väljaspool Eestit.

Kink osaleb ka linnavalitsuse töörühmas, mis valmistab ette laste arvutipõhist koolidesse määramist. Lähteülesande koostamisel tuleb lisaks kooli lähedusele arvestada ka vanemate soovi ja õdede-vendade õpikohaga.

„Proovimist väärt algatus,” arvab uue koolivaliku mooduse kohta Forseliuse kooli direktor Tiiu Millistfer. „Vanemad on seni ise valinud ja nii on paljudes koolides kaks vahetust.”

Forseliusele pole tormi joostud, praegu on 312 õpilast. Direktor ja õppealajuhataja Raina Liivamägi peavad õpilaste arvu kahanemise põhjuseks gümnaasiumi kadumist.

„Kui rahapool välja jätta, on väikses koolis siiski imehea,” kinnitab Millistfer. „Oskad nimesid ja nägusid kokku viia. Loodame, et meid leiavad üles vanemad, kes saavad aru, et siin on hea, laps on hoitud ja õpetatud.”

Kunagine kuulus Vello Saage kirjanduskool jätkab kirjandusõppega 6. klassist, kõrval on ka loodusõppesuund. Pakutakse tasuta džuudotunde ja tasulist kitarriõpet. Loov- ja uurimistöid kirjutab kogu kool.

Reorganiseerimise tõttu lahkus neli õpetajat. Õnneks leidsid kõik tööd. Liivamäge teeb aga murelikuks, et kolmandik õpetajaid on osakoormusega. Osa neist töötab mujal, aga paljudel tuleb leppida sellega, mis on. „Kui on mõni üritus, on raske kohale saada mujal töötajaid. Kahes koolis töötades oled tunniandja, mitte õpetaja,” sõnab Liivamägi.

Varakult valmis

Karlova gümnaasiumist saab enam kui 600 õpilasega põhikool järgmisest õppeaastast. Ajal, mil tuhatkond vilistlast koondus Facebookis riigieksamite edetabeli esiotsas oleva kooli kaitsele, asus juhtkond otsima päästerõngast muusikaklasside ja aastakümneid tegutsenud tippkooride – Tartu poistekoori ja neidudekoori Kurekella − päästmiseks. Linnavalitsus, kes on muusikaõpet algusaastaist rahastanud, pakkus idee luua üldhariduskooli juurde huvikool, kus saaksid käia ka teiste koolide õpilased. Juunis saadi koolitusluba kätte.

„Esimene aasta on proovikivi, tahtsime näha, kas lapsed, kes on läinud teistesse gümnaasiumidesse, hakkavad kooris edasi käima,” räägib direktor Undel Kokk. Läks veel paremini kui loodeti – lauljaid on juurde tulnud. Karlova kasvandikud on klassikaaslasi kooridesse kaasa võtnud ja koorid on saanud tõeliselt ülelinnaliseks.

Koorikooli juhataja Annelii Traks möönab, et algul on uustulnukail raske, kuna nad pole eelnevalt saanud muusika süvaõpet, kuid võtavad kiiresti järele. On muidugi oht, et gümnaasiumides tahetakse häid lauljaid oma kooridesse värvata, kuid koolijuhtidega on kokku lepitud, et ei tehtaks takistusi koorikooli tulekule.

„Rahul pole me vaid sellega, et ei jõudnud tänavu lasteaialaste eelkooli avada,” räägib Traks.

Koolivaheajanädalal koostasid Karlova õpetajad kooli uut arengukava ja arutasid, millised on põhikooli alustoed lisaks koorikoolile. „Silme ees terendab tasakaalustatud põhikool, kus nõrku tahke polegi ja arendatakse õpilaste emotsionaalset ja ratsionaalset poolt,” täheldab Kokk.

Kooli reorganiseerimisega on üheksa õpetajat töölt lahkuma pidanud. Detsembri alguseks vaatab juhtkond üle järgmise aasta tööjõu vajaduse. Ka Karlovas on probleemiks osakoormusega õpetajad.

Linna suurim kool

Kivilinna gümnaasiumist saab järgmisel sügisel 800−900 õpilasega põhikool. Kahe õppehoone asemel tuleb ühte ära mahtuda. „Seni, olles küll Eesti suuruselt teine kool, saime tunda end lahedamalt ja luua ruume, mis polnud otseselt tundideks mõeldud, kuid olid põhikooliealistele vajalikud, näiteks tunnirahuklass, õpituba, aga loomulikult püüame kohaneda,” räägib direktor Karin Lukk. „Koolitüübi muutus eeldab, et õpime uutmoodi mõtlema − missuguseks tahame saada. Õpetajad jäävad suures osas samaks, aga see ei tähenda, et meeskonnatöö küsimustega ei peaks tegelema. Mõnikord on tuttavaid inimesi uues olukorras tööle panna isegi keerulisem, kui alustada täiesti uue kollektiiviga, kel puudutavad ootused ja hoiakud. Loodan, et suudan uude meeskonda süstida sama tugevat positiivset energiat, kui oli senini.”

Praegu pole veel teada, kui palju õpetajaid peab lahkuma. Palju sõltub sellest, missugune tuleb kolme Annelinna kooli baasil loodava gümnaasiumi õppekava ja kas jääb alles vanu õppesuundi. Järgnevate aastate jooksul väheneb põhikoolis ka paralleelide arv viielt neljale, seega peab eri ainete õpetajaid järjest lahkuma.

„Õpetajaile, kellele ei jagu piisavalt tunde, saaks leida teisi tööülesandeid, mida uus töötasustamise süsteem ka võimaldab,” arutleb Lukk. Osa võiks ka valikainete kursusi anda gümnaasiumis. Hooned asuvad ju viie minuti tee kaugusel, aga see sõltub gümnaasiumi juhtkonnast.

„Inimesed juba ootavad, et üleminekuperiood läbi saaks, sest organism on nii seatud, et liigne ärevusseisund ei kesta lõputult,” ütleb Lukk. „Pealegi on mingil määral selgust saadud. Käesolev õppeaasta möödub pigem nostalgilises meeleolus: tajutakse, et järgmisel aastal ei pruugi häid kolleege enam meie kõrval olla. Seepärast püüamegi teha palju asju koos ja meenutada ühiselt veedetud aastaid.”

Kunst kutsub

„Kunst jääb alles vähemasti üheksaks aastaks, esimesse klassi oli taas soovijaid palju,” teatab Tartu kunstigümnaasiumi direktor Peeter Kikas. „Me ei tee katseid, aga kunstiklassid kipuvad olema edukamad ja loovamad. Teises paralleelis on majandustunnid. Püüame põhikooli kaasa võtta kõik hea ja ilusa. Me ei alusta tühjalt kohalt.”

Õpilasi jääb põhikooli üle 500. Õpetajaist koondati need, kel väiksem koormus, kuid kõik on tööd leidnud. Mitu gümnaasiumiõpetajat läks Poska ja Härma gümnaasiumi.

„Osakoormusega õpetajate probleem laheneb nende abil, kes annavad mitut ainet. Meil on juba praegu tööl selliseid,” räägib õppealajuhataja Tiiu Erikson.

Äsja lõppes paarkümmend aastat oodatud duširuumide remont ja hakatakse vahetama välisuksi. Nigelas seisus maja on euroraha ootel.

Kikas ja Erikson kinnitavad, et põhikoolis tahetakse senisest enam tähelepanu pöörata individuaalsele karjääri planeerimisele. Siiani läheb gümnaasiumi liiga palju neid, kes pole võimelised seal õppima. Et suunata nad kutseharidusse, on vaja rohkem vanematega koostööd teha.

„Meie eesmärk on arendada lastes vastutustunnet,” lisab Erikson. „Üle varju ei hüppa, kõike igas tunnis selgeks ei saa, aga õpetame neid kohusetundlikult pool töödki ära tegema.”

Tartu lahutas oma koolid esimesena. Kas see jääbki vaid Tartu projektiks?

„Eks lapsed näitavad, mis neile meeldib. Poska gümnaasiumi toodi 800 avaldust, nagu Treffnerissegi. Puhas gümnaasium on omaks võetud. Tartu peab valitud tee lõpuni käima,” arvab Kikas.

———

Enam tähelepanu eduelamusele

Koolivõrgureformi algul jäi mulje, et Tartu põhikoolidelt oodatakse ühenäolisust. Nüüd püüavad nad siiski oma nägu leida.

Tartu linna haridusosakonna juhataja Riho Raave: On suur vahe, kas räägime võrdsete õppetingimuste loomisest või koolide ühenäolisusest. Kui kool tahab ja suudab lisaks riikliku õppekava kvaliteetsele täitmisele leida ka võimalusi kujundada oma nägu, tuleb seda ainult toetada. Oleme koolijuhtidega kokku leppinud, et põhikoolides pööratakse edaspidi senisest rohkem tähelepanu väärtuskasvatusele, õpioskuste, loovuse ja ettevõtlikkuse arendamisele, eduelamuste ning õpimotivatsiooni tekitamisele. Omal kohal kooliuuenduses on ka kujundava hindamise juurutamine koolikultuuri osana. Koolidele on abiks haridusosakonna õppekava toetavate projektide konkursid, mille kaudu saavad koolid oma häid ideid ja arendustegevust rahastada.

Kuidas on käinud koondatud õpetajate käsi?

Ümberkorralduste käigus on tõepoolest mitmed töötajad sattunud koondatavaks, kuid koondamisele on eelnenud ka teise töökoha pakkumine, kas samas või linna mõnes teises haridusasutuses. Osa õpetajaid on pakkumise vastu võtnud, teised on läinud pensionile, kolmandad eelistanud koondamishüvitist, et seejärel ise uut tööd otsida. Minu teada ei ole praegu õpetajaid, kes pärast kooli ümberkorraldamisega kaasnenud koondamist pole suutnud endale rakendust leida.

Millised koolid saavad remondiks euroraha?

Linna eelarvestrateegias on oluliste investeeringutena kirjas koolid, mis vajavad lähiaastatel renoveerimist. Esi­meste hulgas (2014−2016) on kavas euroraha abil renoveerida Raatuse kool ja kunstigümnaasiumist kujunev põhikool. Täpsem ajagraafik sõltub sellest, millal koolivõrgu meetme investeeringutoetused avanevad ja millised on kasutamise tingimused.

——-

Tartu koolivõrgu muutused

2011

• Reiniku gümnaasium → põhikool ja Poska gümnaasium

2013

• Raatuse gümnaasium → põhikool
• Forseliuse gümnaasium → põhikool

2014

• Karlova gümnaasium → põhikool
• kunstigümnaasium → põhikool
• vene lütseum → põhikool
• Kivilinna gümnaasium → põhikool
• Descartesi lütseum → põhikool
• kommertsgümnaasium → põhikool
• Kivilinna, Descartesi, kommertsgümnaasiumi gümnaasiumiosad → puhas gümnaasium

2015

• Tamme gümnaasium → põhikool ja puhas gümnaasium