Erivajadustega laste kool annab noorele väga hea ettevalmistuse kutsekooli astumiseks, seepärast tasub nende tavakooli üleviimist tõsiselt kaaluda.

Kuuno Tiitus on töötanud Lahmuse Kooli tööõpetuse ja kutseõppe õpetajana juba kaheksa aastat ja seda 7/24, nagu ta ütleb. Ta õpetab õpilastele puidutööd, aga juhendab ka korvpallitreeninguid, kavas on avada noorematele õpilastele puidutööring.

Varem õpetas Kuuno Tiitus tööõpetust Imavere põhikoolis, kuid Lahmusel meeldib talle tunduvalt rohkem. Kõigepealt sellepärast, et ta saab Lahmuse lastega väga hästi kontakti, ja teiseks on selles koolis nii palju tööõpetuse tunde, et sellest õppeainest on lastele kasu ka. Tavakoolis ei jõua õpilased tööõpetusse õieti süvenedagi, tunnid saavad nii ruttu läbi, märgib Tiitus. Lahmusel on aga nooremates klassides kuus ja vanemates isegi üheksa tööõpetuse tundi nädalas.

Kuno Tiitusele meeldib näha, kuidas õpilased arenevad, ja kui nad lähevad kutsekooli edasi õppima tema eriala, tisleriametit, on ta väga rahul, et temagi on saanud aidata noorel endale elus sobiva tee leida. Õpetaja Tiitus leiab, et tisleri eriala sobib selle kooli lõpetanule väga hästi − ta saab rajada näiteks oma kodufirma ja valmistada seal esemeid, mida külarahvas temalt tellib.

Õpetaja Tiitus rõhutab, et mõnedki tema õpilased on tõelised meistrimehed. Üks neist valmistab oma üheksanda klassi lõputööks magamistoa mööbli: riidekapi, voodi, kummuti jms. See on ühtlasi uurimistöö, mille käigus noormees võrdleb, kuidas tehti magamistoa mööblit vanasti ja kuidas tehakse praegu. Õpetaja Tiitus on üsna kindel, et tema kasvandik läheb pärast Lahmuse Kooli lõpetamist Valga Kutsehariduskeskusse tisleriks õppima.

Teine noormees tegi eelmisel aastal ise valmis kogu köögimööbli komplekti: kumerate nurkadega kapid, sahtlitega köögikapid ja muud keerulised esemed.

Praegu valmistavad õpilased kooli töökojas liimpuidust kilpe, et need siis õigesse paksusse hööveldada ning parajasse mõõtu lõigata ning kapiuks, voodiots või midagi muud valmis teha. Poisid tunnevad selle töö vastu suurt huvi, käivad vahetundide ajal vaatamas, kas liimipress on vaba, et saaks oma kilbi sinna alla panna.

Lahmusel tehakse keerukaid töid. Praegu õpib üks poiss restaureerimist. Ta on juba võtnud vanal riidekapil kuumapuhuriga värvikihi maha ja vaatab nüüd, kuidas katkisi kohti parandada.

Eelmisel aastal tegi isegi üks toimetuleku õppekava poiss valmis Mehhiko kirstlaua. Ta ei olnud hea suhtleja, nokitses väga pikalt üksinda selle kallal, kedagi juurde ei lasknud, aga lõpuks oli korralik kirstlaud valmis. Praegu õpib noormees Vana-Vigala kutsekoolis.

Õpetaja Tiituse põhimõte on, et tema oma õpilastele midagi valmis ei tee, kõik nad peavad ise hakkama saama, ja saavad ka. Ainsad järeleandmised teeb ta joonistes − lubab visandada neid vaba käega. Aga visandid on nii korralikud, et võõras saab kohe aru − sealt tuleb kapp, kummut, laud, tool. Täpsed mõõdud on ka peal.

Viljakas partnerlus kutsekoolidega

Et Lahmuse Kool on „kutsekooli kallakuga”, seda näitab ka tihe koostöö päris kutsekoolidega, lisab Kuuno Tiitus. Näiteks Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool on juba kuuendat aastat Lahmuse Kooli partner. Lahmuse lapsed käivad seal igal veerandil ühe nädala õppimas erialasid, mida oma koolis õppida ei saa. Enamik lisa-aasta ja üheksanda klassi õpilasi käib sealt läbi.

Viljandi Ühendatud Kutsekoolis harjutavad nad mööblit polsterdama, müüri laduma, mingil määral ka keevitama. Autoremondi erialal on nad teinud korda auto muljutud poritiiva – eemaldanud mõlgid, pahteldanud, lihvinud, värvinud. Viljandi partnerkool on selle koostööga samuti rahul, sest paljud Lahmuse õpilased lähevad sinna edasi õppima.

Lahmuse Kooli hea partner on ka Valga Kutseõppekeskus, kuhu juba viis poissi on läinud tisleritööd õppima.

Toimetuleku õppekava lapsed käivad praktikal Vana-Vigala Kutsekoolis ja Astangu Rehabilitatsioonikeskuses. Neis õpitakse kokaabi eriala, puhastusteenindust jms.

Lahmuse Kool pole otseselt kutsekool, aga selle õpilased saavad väga hea ettevalmistuse kutsekooli astumiseks, toonitab õpetaja Kuuno Tiitus.

Tänapäeval on üldine trend, et erivajadustega lapsed viiakse üle tavakooli. Põhimõtteliselt on see otsus õige. Samas ei saa need lapsed tavakoolist nii head ettevalmistust kutsekooli astumiseks kui Lahmuse Koolist. Kuidas saab neile anda tavakoolis üheksa tööõpetuse tundi nädalas? Kust võetakse selleks töökojad? Kes varustab töökodasid materjali ja seadmetega? Kes jõuab viia õpilasi tavakoolist Valka, Viljandisse, Vana-Vigalasse ja mujale kutseõppe praktikale? Need küsimused tuleb samuti läbi mõelda.

Kooli populaarsus kasvab

Lahmuse Kooli direktor Jüri Hansen märgib, et suhtumine Lahmuse Kooli on läinud aastate jooksul paremaks, sest siit saavad paljud lapsed tõesti hea ettevalmistuse kutsekooli astumiseks. Aga mõned on seadnud ka kõrgemaid sihte, nii astus mõni aasta tagasi üks tüdruk Viljandi Täiskasvanute Gümnaasiumi ja lõpetas seal põhikoolikursuse tavalise üldhariduskooli õppekava järgi.

Suhtumine Lahmuse Kooli on muutunud paremaks ka sellepärast, et kooli eluolu on palju edenenud, lisab Hansen. Tänu Norra toetusele ehitati 2011. aastal vana valitsejamaja ümber hotellitüüpi õpilaskoduks, kus elab ainult kolm õpilast toas. 2008. aastal rajatud õpilaskodu ruumid taastuskeskuse teisel korrusel ei jää valitsejamaja omadele alla. Kui arvestada, et varem elas 15 erivajadustega last vanas mõisahoones ühes toas, on edasiminek olnud märgatav. Kool pole ka liiga suur – 55 last. Vanemad, kes on käinud Lahmuse kooliga kohapeal tutvumas, on toonud oma lapse sinna õppima ilma kõhkluseta.

Kuid kool, see on eelkõige õpetajad, toonitab direktor Jüri Hansen. Ta märgib, et Kuuno Tiituse treenitud korvpallimeeskond tuli sügisel Türgist eriolümpia Euroopa korvpalliturniirilt tagasi hõbemedalitega. Istanbulis võitsid Lahmuse poisid viis mängu ja kaotasid ainult kaks. Oktoobris oli Lahmuse koolis korvpallipäev, kus poisid rääkisid oma Türgi muljetest ja näitasid medaleid. Peeti maha võistlus Suure-Jaani gümnaasiumi meeskonnaga, mille Lahmuse poisid võitsid kahe punktiga. Kuuno Tiituse korraldada on ka Eesti eri­olümpia koolidevaheline korvpalliturniir, mis toimub novembris.

Lahmuse Koolis on palju teisigi kogenud õpetajaid, lisab direktor Hansen. Näiteks tüdrukute käsitööõpetaja Kaja Saar, sotsiaalpedagoog Jaanika Metsvahi, õpetaja Evi Putrolainen, sepanduse ja metsanduse õpetaja Raivo Roosi. Kõik nad on oma ala tipud.

Neli põhimõtet

Õpetaja Kuuno Tiitus lähtub erivajadustega lastele tööõpetuse õpetamisel neljast peamisest põhimõttest:

• tööõpetuses tehakse asju, mida lapsel on kodus vaja,
• kasutatakse nüüdisaegseid elektrilisi tööriistu,
• õpetaja näitab ainult ette, ei tee õpilase eest midagi ära,
• õpilane peab ka nuputama – nt kuidas teha ümmargust ringi ilma sirklita.