Õppekavu tehtigi õhemaks

,
2 minutit
2 vaatamist

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo üleskutse vaadata kriitilise pilguga üle ainekavad ja kahandada nende mahtu on vilja kandmas. Ministeeriumi üldharidusosakonna asejuhataja Pille Liblik edastas 24. oktoobril Tartus toimunud konverentsil õpetajaile info, et sel nädalal saadetakse põhikooli valdkonnakavadesse esitatud korrigeerimisettepanekud ekspertidele üle vaadata ja kuu aja pärast avalikustatakse veebilehel www.oppekava.ee.

„Need pole uued, vaid korrigeeritud õppekavad,” lausus Liblik. „Lähiajal selgitavad ministeeriumi esindajad muutusi kohtumistel maakondades.”

Liblik meenutas, et hoolimata 2010. aastal vastu võetud õppekava headest eesmärkidest, hakkasid õpetajad peagi rääkima ainekavade ülepaisutatusest ja haridusspetsialistid õppekava põhimõtete − õppijakesksus ja aineteülesus − nõrgast seotusest ainekavadega. Ainekeskne õppetöö lähtub jätkuvalt õpikust ja eksamiteks valmistumisest. Ent õppekava peab looma õpetajale võimalused ja andma professionaalse valikuvabaduse, mitte panema piiranguid.

Arendustööd valmistas ette õpetajate ja koolijuhtide seas mullu läbi viidud küsitlus ning õpetajate liit koostas ainekavade ekspertiisid. Tänavu tegelesid õppekavaga põhikooli valdkondlikud töörühmad, kelle ülesanne oli tuua õppesisus ja -tulemustes esile olulisim, mis toetab pädevuste kujundamist ning õppeainete lõimimist.

„Valdkonnapädevusi peab kirjeldama nii, et need on lapsele eakohased,” rõhutas Liblik. „Põhikoolilõpetajatele tuleb panna mõõdukalt kõrged, kuid realistlikud ootused. Vähendada tuleb teemade killustatust, mis suurendab lapse ja õpetaja koormust.”

Töö on jõudnud olulisse etappi: õpetajad ja huvirühmad saavad novembri teisest poolest kahe kuu jooksul öelda, mida nad korrigeerimisettepanekutest arvavad. Koos õppekavade arendustööga on hakatud arendama ka eksamite-tasemetööde põhimõtteid ja õpetajakoolitust. Samal ajal ootab algatus Huvitav Kool haridussõprade ideid.

„Arusaadav õppekava on koolirõõmu ning õpetamisvabaduse oluline sammas, mistõttu peame jõudma olukorda, kus ainekavad ka tegelikult toetavad õppekava üldosas väljendatud põhimõtteid,” sõnas Liblik.

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Riigikontrolli audit: HEV-õpilastele vajalik tugi kutsehariduses jätab soovida 

Riigikontrolli värske audit paljastas tõsised puudujäägid hariduslike erivajadustega (HEV) noorte toetamisel kutsehariduses. Enamikus…

17 minutit

Eesti Lastehoidude Liidu juht Mari Kummer: „Kas Tallinnal on alusharidussektoris raha üle?“

10. juunil teatas Tallinna Linnavalitsus kavatsusest kaotada lasteaedade kohatasu…

3 minutit
1 kommentaar

„Aga matemaatikatund on siin hoopis põnevam!“

Lõppeval õppeaastal läbis üle pooleteise tuhande põhikooli- ja gümnaasiumiõpilase mingi osa õppekavast kutseõppeasutuses.

EHIS-e andmeil teevad kutsekoolid koostööd…

8 minutit
Õpetajate Leht