Tallinna Lasnamäe mehaanikakoolil on kümneaastane koostöökogemus üldhariduskoolidega.
Kooli direktor Dimitri Koromnov meenutab, et koostöö põhikoolidega sai alguse määrusest „Kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis”, mis nägi üldhariduskoolide õpilastele ette 600-tunnist õpet kolme aasta jooksul. Koos Tallinna haridusametiga tehti õppekavad, mis võtsid arvesse nii tööõpetuse kui ka valikainete tunde. Esimesed poolsada poissi tulid mehaanikakooli Lasnamäe põhikoolist, hiljem liitusid nendega Laagna gümnaasiumi omad. Mehaanikakoolis tutvuvad põhikooli noormehed koostelukksepa ja kinnisvarahoolduse eriala põhitõdedega. Peamine rõhk ongi metallide töötlemisel, sest üldhariduskoolide tööõpetusklassides pole tihti metallitöötlemise seadmeid.
Viiendat aastat kutsekoolis
Lasnamäe põhikooli kasvandikud Jevgeni Suhhamlinov ja Ilja Vostrikov on läbinud põhikooli ajal Lasnamäe mehaanikakoolis kolmeaastase kutseõppe kursuse ja jõudnud praeguseks sellesama kooli koostelukkseppade erialal teisele kursusele. Seega õpivad nad mehaanikakoolis juba viiendat aastat. Nende kutseõpetaja Anatoli Aganitš ütleb, et mehaanikakoolis võib kas või kümme aastat järjest õppida. Tema koostelukkseppade eelmisest lennust jäi oma kooli edasi õppima 17 noormeest. Osa neist valis endale uueks erialaks keevitamise, osa ehituse, automaatika. Tööandja eelistab ikka töömehi, kes valdavad mitut eriala. Põhikooliõpilastega käiakse ka mehaanikakooli partnerettevõtetes õppekäikudel, et poisid oma silmaga näeksid, mis neid ees ootab. Koolil on hea kontakt AS Favori ja Normaga. Seal on juba ees mitu mehaanikakooli poissi, kes praktikandid oma käe alla võtavad.
Anatoli Aganitš ütleb, et esimesed paar kuud kulub 7. klassi poistel uue keskkonna ja distsipliiniga harjumisele. Vahel tuleb teha ka valjemat ja nõudlikumat häält. Edasi läheb juba kõik aga nii ladusalt, et õpetaja saab kasutada abiõpetajatena vanemaid õpilasi, kes on ise põhikooli ajal mehaanikakoolis kutseõppes käinud.
„Nooremad poisid näevad, et nende vanemad koolikaaslased on pühendunud kutse omandamisele, ja see innustab neid,” ütleb mehaanikakooli direktor Dimitri Koromnov, „poisid näevad, et nende kätte usaldatakse, nagu täismeestelegi, kalleid tööpinke ja seadmeid. Nad näevad, et nendele loodetakse, ja nii on isegi need, kes tavakoolis poppi teevad, mehaanikakooli eelkutseõppes alati kohal.”
Oma autohooldaja igasse peresse
Praeguseks on Lasnamäe mehaanikakool sõlminud lisaks põhikoolidele koostöölepingud ka nelja gümnaasiumiga: eesti õppekeelega Kuristiku ja Laagna gümnaasiumiga Lasnamäelt ja vene õppekeelega humanitaar- ja reaalgümnaasiumiga Mustamäelt.
Aga kuhu jäävad Lasnamäe enda vene gümnaasiumid? Dimitri Koromnov oletab, et need koolid kasutavad valikainete tunde eelkutseõppe asemel enamasti eesti keele täiendavaks õpetamiseks. Mustamäe reaalgümnaasiumi 11. klassi õpilane Sergei Popov aga ütleb, et osa tema klassikaaslastest on valinud autonduse asemel valikaineks koguni filosoofia ajaloo. Tema õpib siiski autot, sest igas peres kulub oma masina hooldamise spetsialist ära, ütleb ta.
Ja veel üks asi − Lasnamäe mehaanikakool, kus põhiosa õppest toimub vene keeles, pakub gümnasistidele autotehniku eriala ka eesti keeles. Seitse aastat on gümnasistidele autoasjandust õpetanud kutseõpetaja Paul Lutsoja.
„Õpetame poistele kõike vajalikku, ainult juhiluba me neile kaasa ei anna,” ütleb Paul Lutsoja, „aga enamik poistest teeb eksami juba 11. klassis ise ära. Nii et paljud neist sõidavad mehaanikakooli töökotta juba oma autoga. Seal nad neid siis hooldavad ja värvivad isegi üle. Üks isa oli väga uhke, et tema poeg värvis oma auto ise nii hästi ära, et see nägi välja nagu uus. Mõnele poisile on auto eriala sedavõrd meeldima hakanud, et ta on tulnud pärast gümnaasiumi lõpetamist Lasnamäe mehaanikakooli seda edasi õppima. Keskkooli ajal läbitud moodulid on neile siis esimesele kursusele üle kantud ja tänu sellele läbivad nad kaheaastase õppetsükli poolteise aastaga.”
Õismäe kool
Lasnamäe mehaanikakool on teinud koostööd Õismäe erivajadustega laste kooliga, pakkudes põhikoolijärgset kutseõppega tutvumise lisa-aastat. Erivajadustega õpilaste klassijuhataja Marina Mitrofanova meenutab, et esimesel korral tuli mehaanikakoolis koolitada võrdlemisi raskete tervisehäiretega õpilasi vanuses 17−25 aastat, kuid et noormehi oli vaid viis, siis saadi hakkama. Mehaanikakool tegi meeskonnatööd, kaasates õpetamisse psühholoogi, arsti ja sotsiaaltöötaja. Sisseelamine võttis aega, kuid õppida neile meeldis ja hiljem jäi kaks noormeest mehaanikakooli edasi õppima. Ent aastatega muutus erivajadustega noorte kontingent üha raskemaks ja lõpuks mehaanikakool loobus sellest koostööst.
Mehaanikakool üha populaarsem
2005. aastal õppis Lasnamäe mehaanikakoolis eelkutseõppes autoasjandust paarkümmend gümnasisti, tänavu aga juba 200. Eriti hea kontakt on mehaanikakoolil Laagna gümnaasiumiga, kust käivad kutseõppes nii põhikooli- kui ka gümnaasiumipoisid.
Põhikoolipoisid tulevad mehaanikakooli peamiselt Lasnamäe põhikoolist (78 poissi) ja Laagna gümnaasiumist (62). Gümnaasiumipoistest õpib Lasnamäel autotehnikuks 60 noormeest. Lasnamäe mehaanikakoolile on eraldatud 850 riigieelarvelist õppekohta, millest kakssada on ette nähtud põhikooli- ja gümnaasiumiõpilaste kutseõppeks.
Mehaanikakooli direktor Dimitri Koromnov ootab nüüd, mida toob kaasa põhikooli ainekavade kärpimine – kas kutseõpe saab ruumi juurde. „Samas on elu näidanud, et mida rohkem kutsekooli kontaktid üldhariduskooliga süvenevad, seda kindlam on kutsekoolide tulevik. Noored näevad eelkursustel oma silmaga kutsekoolide hästi sisustatud töökodasid ja laboreid, hoomavad nende koolide arengut ja tulevikuperspektiive,” ütleb Dimitri Koromnov.
KOMMENTAAR
Kuidas koostöö mehaanikakooliga tundub?
Tallinna Kuristiku gümnaasiumi direktor
Koostöö mehaanikakooliga on meil olnud väga hea, õpilased on seda kooli isegi meie koolilehes kiitnud. Algusaastate poisid olid kõige entusiastlikumad, autoõpetusest lausa vaimustunud. Stiimuliks oli kutsekooli pakutud võimalus praktikatundide ajal oma autosid korda teha. Lõpuklasside õpilased on ju soetanud endale odavad kasutatud autod, mis vajavad tihti hooldust. Aga mida aasta edasi, seda vähem entusiasmi. Sellest hoolimata tuleks kutsekoole juba põhikooliõpilastele tutvustada. Siis nad näevad, et kutsekoolide töökojad ja laborid on moodsad ning seal õppida on auasi, mistõttu ei pea tingimata gümnaasiumi pürgima. Kui nüüd tõepoolest õppekava mahtu vähendatakse, tasub põhikoolides kindlasti kutseõppe perspektiive kaaluda.
Lisa kommentaar