Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi dotsent Pärtel Piirimäe valiti Swedish Collegium for Advanced Study (SCAS) juurde Pro Futura Scientia Fellow’ks. 28. novembril peab Piirimäe Uppsalas loengu „The law of civilized nations”, milles ta tutvustab oma uurimisprojekti Rootsi kolleegidele ja teistele huvilistele, teatas TÜ pressiesindaja.

Swedish Collegium for Advanced Study (SCAS) põhieesmärk on pakkuda teadlastele võimalust reeglina kuni kahe semestri jooksul pühenduda täielikult teadustööle. Piirimäe teeb uurimistööd Pro Futura Scientia skeemis, mis on mõeldud karjääri varasemas staadiumis olevatele teadlastele, et neil oleks võimalik mõnda aega väiksema koormusega õpetada ja rohkem uurimistööga tegeleda.

Kokku kestab fellowship viis aastat, millest neli finantseerib SCAS Rootsi riigipanga toel. „Viiest aastast kaks või kolm semestrit veedetakse SCAS-is ja veel kaks semestrit „vennaskolleegiumis”, näiteks Princetonis, Cambridge’is, Berliinis või mujal – ülejäänud aeg kulub koduülikoolis poole koormusega õpetades,” rääkis Piirimäe, lisades, et fellowship oli algselt avatud vaid Põhjamaade ülikoolidele, ent möödunud aastal kutsuti esmakordselt osalema ka Tartu ülikool.

Piirimäe sõnul pidi kandideerimiseks esitama oma olulisemad teadustööd, sh doktoritöö ning teise vooru jõudnud kandidaatidega peeti Uppsalas põhjalikud intervjuud. „Juba valimisprotseduuri ajal sain aimu SCAS-is valitsevast vaimsusest ja sisulisest avatusest interdistsiplinaarsele uurimistööle,” rääkis Piirimäe.

Iga resideeruv fellow peab aasta jooksul lisaks väiksematele seminariettekannetele ühe loengu, mis on avatud ka teistele huvilistele. Teadusprojekt, mille alusel Piirimäe kolleegiumisse valiti, käsitleb loomuõiguse ja „tsivilisatsiooni” mõiste rolli rahvusvahelise õiguse kujunemises varauusajal, 17.–18. sajandil. Oma loengus „The law of civilized nations” küsib ta, kuidas mõjutas eurooplaste järk-järgult tekkiv kujutlus enda tsivilisatsioonist kui millestki erilisest ja kõrgemast nende arusaamu rahvusvahelise suhtluse normidest. Kuidas rahvusvaheline õigus, mis algselt konstrueeriti universaalsena loomuõiguse alusel, muutus kitsalt „tsiviliseeritud rahvaste õiguseks”?