Kui öelda „nõiaplika”, seostub see viimastel aastatel esmalt enamasti Nöbininaga, mis näitab, kui kiiresti inimene unustab. Õnneks on tänapäeval meeldetuletamiseks palju võimalusi, üks neist näiteks kordustrükk.

Nii on Ajakirjade Kirjastus andnud uuesti välja Edgar Valteri suure värvilise raamatu nõiaplika Iikast (esmatrükk 1998), kes läheb laia maailma õppima tundma inimesi ja praktiseerima nõiaoskusi. Küll satub ta punnpaabude, küll nõiapõletajate, küll muidu šarlatanide juurde. Igas kohtumises on väike annus edgarvalterlikult nöökivat nalja – „Nii noor ja juba nõid” – ja iva sellest, kuidas pahad saavad oma palga.

Sama edgarvalterlikult jõuab ta lõpuks ikka välja (Lõuna-Eesti) põldude, metsa ja looduse juurde sõnadega: „Minule meeldib see maa ja see paik ning ma kavatsen siia jäädagi.” Tore, et Edgar Valterit ei unustata. Ma luban teile, et me kuuleme temast tänavu veel – juba kevadel on Eesti lastekirjanduse keskuses valmimas vahva Edgar Valteri galerii.