Wiedemanni keeleauhinna pälvis Arvo Krikmann

,
2 minutit
4 vaatamist
1 kommentaar

13. veebruaril määras vabariigi valitsus 2014. a Ferdinand Johann Wiede­manni keeleauhinna Arvo Krik­mannile (pildil) eesti rahvaluule väikevormide suureks kirjutamise ning lingvistilise folkloristika arendamise eest, huumoriküllase keele- ja keeleanalüütilise huumorikäsitluse eest, eesti sõnakultuuripärandi rahvusvahelise tutvustamise ning humanitaarteaduste edendamise eest.

Eesti kirjandusmuuseumi vanemteaduri, Eesti teaduste akadeemia akadeemiku Arvo Krikmanni rahvaluuleuuringutega on tihedalt seotud eesti vanema kirjakeele, kujundkõne ja murdekeele analüüs. Viimase valdkonnas on ta vaadelnud Eesti kihelkondade murdesõnavaralisi suhteid.

Krikmanni teaduslik põhitöö on suurväljaannete „Eesti vanasõnad” ja „Eesti mõistatused” ning mitme teise väljaande koostamine ja toimetamine. Silmapaistva eduga on ta arendanud Eesti huumoriuuringuid. Kõrgelt hinnatavaks teeb Arvo Krikmanni teadustöö eesti rahvaluule käsitluse viimine rahvusvahelisse käibesse.

Suure väärtusega on Arvo Krik­manni pedagoogitöö: Tartu ülikooli erakorralise professorina on ta pidanud loenguid folkloori lühivormidest, rahvahuumorist, ütluste semantikast ning kujundkõne teooriast. Tema juhendamisel on valminud viis edukalt kaitstud doktoritööd.

Arvo Krikmann kuulub 1997. aastast Eesti teaduste akadeemiasse, on mitme Eesti ja välismaise teadusorganisatsiooni, toimetuskolleegiumi, juhtkomitee ning teadusnõukogu liige.

Arvo Krikmanni on tunnustatud Valgetähe III klassi teenetemärgi (1998), Eesti Vabariigi teaduspreemia (1998), Eesti kultuurkapitali aastapreemia (2000) ning Balti assamblee teaduspreemiaga (2004). 2013. aastal sai Krikmann Kalevala seltsi Lõikustänupüha auhinna Soome ja Eesti rahvaluulealase koostöö edendamise eest.

Arvo Krikmanni esitasid Wiede­manni keeleauhinna kandidaadiks Eesti kirjandusmuuseum, eesti keele instituut, emakeele selts, haridus- ja teadusministeerium ja Tartu ülikool. Nõuetekohaselt esitati kandidaatideks veel Marju Kõivupuu ja Leelo Tungal.

F. J. Wiedemanni keeleauhind määratakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel. Aasta tagasi määrati Wiedemanni keeleauhind Valve-Liivi Kingisepale, esimesena sai selle 1989. aastal Henn Saari. Kokku on auhinna saanud 34 eesti keelele tähtsat inimest.

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Eesti Lastehoidude Liidu juht Mari Kummer: „Kas Tallinnal on alusharidussektoris raha üle?“

10. juunil teatas Tallinna Linnavalitsus kavatsusest kaotada lasteaedade kohatasu…

3 minutit
1 kommentaar

Pöördumised härra Aaviku poole

Johannes Aaviku sünniaastapäevale pühendatud esseekonkursile laekunud töödes räägiti nii haridusest kui keele tulevikust ja sõna jõust.

Keeleteadlase ja -uuendaja Johannes Aaviku…

8 minutit
1 kommentaar

Eesti keelevaldkonna mäed ja karid

26. mail tähistati Tartus haridus- ja teadusministeeriumis 20 aasta möödumist eesti keele arengukava sünnist.

Esimese eesti keele riikliku arenduskava kiitis valitsus…

5 minutit
Õpetajate Leht