Kui Eesti maakonnad esinenuks PISA testis iseseisvalt, oleksid Põlvamaa lapsed loodusteadustes maailmas teisel, Hiiumaa lapsed matemaatikas kuuendal ja Saaremaa lapsed lugemises seitsmendal kohal.

Detsembri algul avalikustatud PISA tulemused tõid Eesti haridusrahvale rõõmusõnumi ja tõestasid meie põhikoolilõpetajate teadmiste maailmaklassi. Olgu meeldetuletuseks öeldud, et loodusteadustes jagame Soomega Euroopas 1.−2. kohta ja maailmas oleme kuuendad, matemaatikas ja funktsionaalses lugemises oleme Euroopas neljandad ja maailmas 11. kohal.

Haridus- ja teadusministeerium on analüüsinud tulemusi põhjalikumalt ja edastanud kõigile koolidele detailsema info. Esmakordselt vaadeldi sooritust ka maakondade kaupa. Ministeeriumi välishindamisosakonna nõunik Maie Kitsing, kes on ka Eesti esindaja PISA nõukogus, tunnistab, et tulemused üllatasid – ei osanud ka ametnikud arvata, et vahe maakonniti on nii suur.

Kõige suurem erinevus on kõrgeima (Saaremaa 523,1 punkti) ja madalaima (Põlvamaa 457,9 punkti) tulemuse vahel lugemises − 65,2 punkti.

„See on rohkem kui poolteist aastat õppetööd!” võrdleb Kitsing. 39 punkti on testis võrdsustatud ühe õppeaasta läbimisega.

Ka matemaatikas on vahe väga suur: Hiiumaa 540,2 ja Ida-Virumaa 478,2 punkti. Loodusteadustes on erinevus veidi väiksem: Põlvamaa 562 ja Ida-Virumaa 508 punkti.

Kõigi kolme PISA testi valdkonna (matemaatika, loodusteaduste ja funktsionaalse lugemise) tulemuste põhjal võib öelda, et parimate tulemustega on Hiiu-, Saare- ja Tartumaa. Nõrgim on kõigis kirjaoskustes Ida-Virumaa.

Võrreldes 2009. aasta PISA-ga on Ida-Virumaa tulemused siiski oluliselt paranenud ja suure hüppe on teinud just vene õppekeelega koolid. Tänu sellele tõusis ka Eesti üldine skoor. Lisaks Ida-Virule kasvasid tulemused Harju-, Pärnu- ja Valgamaal.

„Häbipostist ei saa rääkida ka järjestuses viimaseks jäänud maakondade puhul,” kinnitab Kitsing. „Igas järjestuses on keegi viimane, kuid siin tuleb arvestada, et meie viimased maakonnad on ikkagi OECD riikide keskmisel tasemel.”

Mis on edu taga?

Kui Eesti kasutaks samu nõkse mis Hiina, kelle majanduspiirkonnad osalevad testis iseseisvalt ja lõikavad PISA esikümnes loorbereid, siis oleksid ka meie maakonnad kõvad tegijad. Loodusteadustes oleks Põlvamaa maailmas teine ja Eesti „punane latern” Ida-Virumaa 22. kohal.

Matemaatikas oleksid hiidlased maailmas kuuendal ja Ida-Viru 38. kohal.

Lugemises oleksid saarlased teisel ja Põlva 43. kohal.

„Väga uhke öelda!” muheleb Kitsing.

Kui Tartumaa tulemused on parimate hulgas ilmselt tänu linna tugevatele koolidele ja ülikooli lähedusele, siis Hiiu- ja Saaremaa fenomeni ei oska Kitsing seletada.

Võib-olla on põhjus selles, et tublimad ei saa saarelt suurlinnadesse ära joosta, meri on ju vahel? Või on edu taga õpetajad, kes on tublit tööd teinud kõigis kolmes kirjaoskuses?

Kuidas seletada aga tõsiasja, et Põlvamaa on uhkel positsioonil loodusteadustes, kuid lugemises on maakondadest nõrgim?

Kitsing arvab, et Põlvamaal kasutatakse loodusainetes palju aktiivõppe meetodeid, mille kaudu arenevad just need oskused, mida PISA testiga hinnatakse.

„Pikk pai tuleb teha sealsetele loodusainete õpetajatele!” kiidab Kitsing. „Ei saa öelda, et väikses maakohas ei saa õppida. Saab küll, kui on vahvad õpetajad. Küsimus on selles, mida teevad teistmoodi need õpetajad, kelle lapsed on eespool.”

Saavutustasemete vahel käärid

Suured käärid maakondade vahel ilmnevad ka siis, kui vaadata testi tulemusi saavutustasemete järgi. Kuuest saavutustasemest teist peetakse baastasemeks, millega peaks hakkama saama normintellektiga laps. Viies ja kuues on tippude tase, mille sooritajad on vedurid, kes hakkavad kord riiki ja majandust edendama.

Matemaatikas suudab veerand Hiiumaa õpilastest lahendada keerukaid ülesandeid, aga Ida-Virus on neid vaid 7%, kusjuures tervelt 18% ei küüni baastasemeni. Loodusteadustes on nii Põlva- kui ka Tartumaal keerukate ülesannete oskajaid ligi viiendik, Viljandimaal aga vaid 5%. Lugemises on Tartumaal keerukate ülesannete lahendajaid sama palju kui Ida-Virus baastasemest allapoole jäänuid − 14%.

„Nagu näitas Kanadas tehtud uuring, jäävad baastasemele mitteküündijad elus hätta.

Oleme püüdnud ka õpetajaile seda sõnumit anda edasi. Seda tuleb väga tõsiselt võtta. Me ei saa lubada, et Eesti mõnes piirkonnas sisenevad noored järgmisse õppeastmesse madalamate tulemustega kui teised,” mõtiskleb Kitsing.

Maailma mastaabis oleme baastaseme saavutanud õpilaste poolest siiski tipus ja trend on kuue aasta jooksul olnud tõusev. Märgatavalt on kasvanud tippude osakaal, kuid neid võiks olla veelgi rohkem. Näiteks Šanghais on neid matemaatikas 55, meil 14%.

Kitsingu arvates näitab viienda ja kuuenda taseme saavutanute vähesus, et meie õpetajad on suutnud väga hästi arendada õpilaste mälu, aga vähem on õpetatud loogiliselt mõtlema, teadmisi rakendama, hüpoteese püstitama.

Erinevused õpetamismeetodites on ka eesti ja vene õppekeelega koolides. Uuringud näitasid, et vene koolid ei teadvusta õppimist samamoodi kui eesti koolid ja rohkem on neis kasutusel traditsioonilised õpetamismeetodid.

Kuigi vene koolide õpilaste tulemused on oluliselt paranenud, on eesti koolide keskmine lugemises siiski 44 punkti, matemaatikas 31 ja loodusteadustes 35 punkti kõrgem.

PISA uuringute põhjal seisab Eesti ees mitu väljakutset.

Esiteks tuleb tõsta haridussüsteemi suutlikkust arendada välja iga lapse potentsiaal, eriti võimekamate oma. Et poiste lugemisoskus jääb tüdrukute omale kõvasti alla, tuleb ka selle küsimusega tegelda. Tõsta tuleb vene koolide õpetamise ja õppimise taset, aga tagada ka regiooniti võrdsed võimalused.

„Väga palju sõltub koolijuhist: kas ta märkab vajakajäämisi ja kas ta teeb midagi, et olukorda muuta,” rõhutab Kitsing.

—

KÜSIMUS JA VASTUS

Mis on teie maakonna PISA testi edu võti?

Raivo Peeters, Saare maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja:

Meie laste edu põhineb väga paljudel asjadel. Siin mõned neist. Maakonna kõik asjaosalised instantsid teevad hariduse vallas väga head koostööd. Tugev alusharidus loob hea vundamendi edasiseks.

Hariduses on tehtud paikkonna vajadusi arvestavad otsused. Juba eelmise sajandi lõpus seadis maakond eesmärgi, et igas omavalitsuses oleks tugev põhikool. HTM rääkis siis veel algkoolist. Poliitilise otsuse põhjal omavalitsustesse laiali puistatud õpilasürituste ja ainesektsioonide raha suutsime maakonnas kokku korjata ja kogu maakonna huvisid teenima panna juba aastast 2000. Üle Eesti jõuti nii kaugele aastal 2012.

Meil on korrastatud koolivõrk. Väärtustame parimaid õpilasi ja nende juhendajaid. Tulemuslikku tööd tehakse HEV-lastega (nii andekate kui ka mahajääjatega), sinna kuulub maakondliku õppenõustamiskeskuse edukas käivitamine ja efektiivne tegutsemine.

Loeb ka maakonna geograafiline asend − andekad ei lahku Tallinna ega Tartusse. Tõsi, nüüd on keskhariduse kodusaarel omandamise peamine põhjus juba meie gümnaasiumide ja ametikooli silmapaistev kvaliteet. Koolimajad on kõik renoveeritud (v.a Orissaares). Hea õpikeskkond soodustab süvendatud teadmiste omandamist, õpetajal on laste jaoks aega.

Tähtis on ka geenidega kaasnev töökus ja andekus (õpilased, õpetajad, lapsevanemad).

Ivi Remmelg, Hiiu maavalitsuse haridusnõunik:

Arvan, et võtmesõna on siin meie õpetajad. Kõigis kolmes ainevaldkonnas tegutsevad kvalifitseeritud, suurte kogemustega ja pühendunud õpetajad, kelle tegevus ei piirdu ainetundidega.

Aktiivselt tegutsevad loodusainete, matemaatika, emakeele, klassiõpetajate jt ainesektsioonid, pakkudes õpilastele tegutsemisvõimalusi. Matemaatikas toimuvad nt sudoku lahendamise ja Nuputa võistlused, peastarvutamise võistlused, olümpiaad alates 4. klassist, osaletakse pranglimises jms.

Loodusainetes on kevaditi huvilistele lastele looduslaagrid, keskkonna uurimistööde konverents, lisavõimalusi pakuvad Palade ja Ristna loodushariduskeskused. Emakeeles on traditsioon Sergo kirjandite võistlus.

Õpetajad saavad ainesektsioonis kolleegidelt tuge metoodikas, algklassiõpetajad vahetavad kogemusi konverentsil „Õpetajalt õpetajale”, sageli kutsutakse ainesektsiooni esinema oma ainevaldkonna parimaid asjatundjaid.

Püütakse jõudumööda toetada haridusliku erivajadusega õpilasi, kuigi vähenev õpilaste arv ja napp eelarve pärsivad tugispetsialistide kaasamise võimalusi.

Kindlasti ei ole põhjuste loetelu ammendav ja usun, et sama teevad ka teised maakonnad. Võib-olla on oma osa meie turvalisel keskkonnal, väikesel ja toetaval kogukonnal.

Monika Adamson, Põlva maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna peaspetsialist:

Hea tulemus peegeldab ühest küljest asjaolu, et Põlvamaal ümbritseb meid pea kõikjal kaunis looduskeskkond ning maakonnas väärtustatakse rohelist elukeskkonda, Põlvamaa tunnuslausegi on „Rohelisem elu”.

Põlvamaa koolides on loodusõpe olulisel kohal. Mitmes Põlvamaa koolis on loodusõppe kallakuga klassid, näiteks Põlva ühisgümnaasiumis saab looduskallakuga klassis õppida alates 7. klassist. Paljude Põlvamaa koolide õppekavades on üks valikõppeaine loodusõpetus.

Tänu meid ümbritsevale kaunile looduskeskkonnale praktiseerivad maakonna mitmed koolid kevadel-sügisel õuesõpet. Keskkonnaharidust edendab Räpinas tegutsev Põlvamaa keskkonnamaja, kellega Põlvamaa koolid ja lasteaiad tihedat koostööd teevad.

—

Kui vaja, tuleb direktoreid vahetada

Jaak Aaviksoo

haridus- ja teadusminister

Hea on see, et sotsiaal-majanduslik taust mõjutab meil õpilaste tulemusi vähe. Soomes mõjutab veel vähem. Seega suudab kool päris hästi nendega hakkama saada. Millega me hakkama ei saa, on koolidevahelised erinevused. Need on lubamatult suured. Peaaegu kaks aastat on koolide vahe. Ja pole nii, et maakoolid on nõrgad ja linnakoolid head.

Eesti koolide omavaheline erinevus on väiksem kui Tallinna linna koolidel, kus üks ots on üleval ja teine peaaegu vastu põrandat. Need erinevused on liiga suured.

Oleme olnud liiga liberaalsed − tugevaid toetame ja nõrkadele pöörame liiga vähe tähelepanu. Peame nõrku nii piitsaga kui ka präänikuga toetama. Me ei taha diskrimineerida neid, kel nõrgemad tulemused, neid tuleb aidata, nii rahaga kui ka tugevamaid õpetajaid sinna suunates. Kui vaja, tuleb ka direktoreid vahetada.

Paljudes kohtades räägitakse kümme aastat, et direktor tuleb välja vahetada. Kaks põlvkonda lõpetab kooli, aga juhiprobleemi ei suudeta lahendada. Sellele tuleb tähelepanu pöörata.