Kutsekool edendab lõõtspillimuusikat

4 minutit
81 vaatamist
1 kommentaar

Viljandi ühendatud kutsekeskkoolis õpib 18 inimest Teppo tüüpi lõõtspillide valmistamist.

Kõik sai alguse 2012. aasta jõulude ajal avatud Viljandi ühendatud kutsekeskkooli uuest õppehoonest − tehnomajast. Selle puidutöökojas on võimalusi tunduvalt rohkem, kui koolipere kasutada jõuab. Jagasin seda uudist muuhulgas ka Näoraamatus ja siis küsis mu hea sõber, Võru lastemuusikakooli kaaslane, lõõtsamängur Uku Peerna, miks me seal uues puidutöökojas siis lõõtsameistreid ei või õpetada.

Järgnes pea aasta jagu selgitamist. Direktor Tarmo Loodusega oli lihtne, tema ütles kohe: „Tehtagu!” Oli vaja leida õpetaja. Õnneks oli ka tuntud lõõtspillimängija ja -meister Heino Tartes peaaegu kohe mõttega päri. Lõpuks sain nõusse ka oma kooli puidutöö õpetaja Kalmer Linnu, kes ütles, et ta on üht lõõtspilli restaureerinud ning tema unistus ongi olnud üks lõõtspill päris algusest lõpuni ise valmis teha. Ja kaup oligi koos!

Kuid iga uus asi vajab kõlapinda. Nii lendasingi sügisel Viljandi pärimusmuusika aida uksest sisse, istusin maha ja vuristasin oma loo ette Marek Susile, Viljandi lõõtsaklubi eestvedajale, Kairi Leivole, August Pulsti õpistu juhatajale, ja Tarmo Noormaale, kirglikust lõõtsamängijast pärimusmuusika aida juhile. Mind kuulati huviga ja mõne aja pärast tuldi meie kooli asja lähemalt uurima. Tänu pärimusmuusika aida inimestele sai lõõtspillimeistrite kursus korraliku reklaami. Aitäh Kairi Leivole, kes saatis selle kohta pressiteate vähemalt saja tähtsa isikuni. 23. novembril andsin intervjuu Kuku raadiole, märtsis tuleb meie tegemisi üles võtma „Maahommiku” saade. Kõlapinna laiendamiseks avasin ka Näoraamatu lehekülje „VÜKK-i lõõtsameistrid”, kust saab jälgida, kuidas meie koolis lõõtspillide valmistamine edeneb.

Avaüritus pärimusmuusika aidas

Kursuse avaüritus leidis aset 23. novembril pärimusmuusika aidas Viljandimaa lõõtsaklubi traditsioonilisel kokkusaamisel. Kohal oli ligi poolsada huvilist. Selgitusi jagasime neljakesi: mina kui projekti juht, lõõtspillimeister Heino Tartes, puutööõpetaja Kalmer Lind ja meie kooli direktor Tarmo Loodus. Selgitasime lõõtspillide valmistamise kursuse mõtet ja eesmärki. Tutvustasime ka lõõtspillide ehitust, nende valmistamise ajalugu ning lõõtspillide ehitamise kursuse ülesehitust. Järgnesid vastused huviliste küsimustele.

20. detsembriks 2013 laekus lõõtspillide valmistamise kursusele 20 avaldust. Helistajaid ja soovijaid oli hiljemgi, kuid neile tuli ära öelda, sest grupp oli täis ja juurde kedagi ei mahtunud. Nii suure huvi üks põhjus on ilmselt selles, et kursus toimub koostöös Viljandi pärimusmuusika keskuses tegutseva August Pulsti õpistu ja Viljandimaa lõõtsaklubiga, kelle abiga leidsime mitmeid tõsise pillimeisterdamise huviga inimesi.

Kes löövad kaasa?

Nüüd läbitakse pooleteise aasta jooksul meister Tartese käe all lõõtspilli valmistamise kõik etapid ja lõpuks on kõigil omatehtud lõõtspill põlvedel. Kursuse peajuhendaja Heino Tartesega on meil tõeliselt vedanud. Ta on Põlvamaal tegutsev pillimeister, lõõtspilliõpetaja ning -mängija, kes on tutvustanud Teppo tüüpi lõõtspilli ka Soomes, Lätis, Leedus, Udmurtias, Ukrainas, Saksamaal, Poolas jne. Ta on esinenud festivalidel, televisioonis, õpitubades ja kontsertidel. 2013. aasta detsembris jõudsid lõpusirgele tema juhendatavad samalaadsed kursused Rapla maakonnas Märjamaal ja Valmieras Lätimaal. Kutsekooli-poolne juhendaja, puidutöö kutseõpetaja ning miljööväärtuslike uste ja akende restaureerimisfirma omanik Kalmer Lind on projektis nii õpilase kui õpetaja rollis.

Missugune on minu roll? Olen selle projekti juht ja hobilõõtsamängija. Kutsusin selle projekti ellu, sest lõõtspillimeistrid vananevad, kuid vajadus pillide järele on suur. Viljandis on rahvamuusikaõpe olemas nii professionaalsel kui ka hobitasemel, seepärast arvan, et rahvapillide valmistamise õpetamine peaks toimuma samuti Viljandis.

Kairi Leivo, August Pulsti õpistu juhataja: „Lõõtspillimäng on viimastel aastatel kogunud märkimisväärse hulga huvilisi ja vajadus uute pillide järele aina kasvab. Toredad aktiivsed lõõtspilliklubid tegutsevad Tallinnas, Viljandimaal ja mujal Eestis. Loodame, et lõõtspillide valmistamise kursus aitab kaasa uue pillimeistrite põlvkonna sünnile ja elavdab Eestis lõõtspillimängu. Loodan, et edaspidi suudame koos Viljandi ühendatud kutsekeskkooliga leida võimalusi ka väikekannelde, toru- ja parmupillide ning teiste rahvapillide meisterdamiseks.”

Pillimeistrid tööhoos Viljandi ühendatud kutsekeskkooli tehnomaja puidutöökojas. Fotod: Ahto Kangur
Pillimeistrid tööhoos Viljandi ühendatud kutsekeskkooli tehnomaja puidutöökojas. Fotod: Ahto Kangur

Kommentaarid

  1. Mul on koolijuhina hea meel, et Epp Välba selle asja ette võttis. Nüüd oleme koolis seda meelt, et rahvapillide meisterdamist tuleb Viljandis kindlasti õpetada. Selle kursuse käigus paneme kokku ka rahvapillide meistri õppekava ja taotleme haridus- ja teadusministeeriumilt võimaluse koolitada pillimeistreid riikliku koolitustellimuse alusel.

    Tänane lõõtsameistrite koolitus on tasuline, osalejad maksavad õpingute ja pilli materjalide eest 1700 €. Loodan, et mõnigi õppijatest teeb lisaks oma pillile mõne lõõtsa ka teistele müügiks. Loodan, et koos saab valmis ka lõõtsameistri käsiraamat.

    Tarmo Loodus

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Koolijuht Ott Pärna: „Rakenduslik keskharidus peab muutuma teadlikuks ja popiks valikuks“

„Üks suurimaid väljakutseid seoses tööturu ja tehnoloogia arenguga on reaalainete…

9 minutit

Kaks kooli, üks missioon: kuidas sünnib Tallinna uus rakenduslik kolledž?

„Usun, et loodava kolledži suurim tugevus on võimalus võtta parim kummastki koolist ja…

9 minutit

Pealinna kutseharidus koondub tööjõuturu vajaduste kohaselt

„Tallinna praegune kutseõppeasutuste võrk muutub reformi tulemusel tõhusamaks, erialade dubleerimine kaotatakse ning paraneb ressursside kasutamine,“…

14 minutit
1 kommentaar
Õpetajate Leht