7. ja 8. märtsil toimus Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses kutsekoolide õpilaste kutsevõistlus „Noor meister 2014“.

Kutsevõistlused toimusid 24 alal. „Noor meister 2013” raames toimunud 21 võistlusalale – müüja, majutusteenindaja, mehhatroonik, florist, juuksur, pagar, kondiiter, ehituspuusepp, tisler, ehitusviimistleja, plaatija, maastikuehitaja, infotehnoloog, veebidisainer, graafiline disainer, müürsepp, logistik, puhastusteenindaja, elektrik, elektroonik ja rätsep – lisandus kolm uut võistlusala: restoraniteenindaja, hooldustöötaja ja keskkonnatehnika lukksepp.

Kokku osales üle kolmesaja võistleja, mis annab juba EuroSkillsi mõõdu välja. Võistlust käisid lisaks Eesti kooliõpilastele väisamas ka Euroopa Komisjoni tööhõivevolinik László Andor, WorldSkills Europe’i president Jos de Goey ja tegevdirektor Thom ter Stege, Läti kutsehariduse juhid jt.

Suurejooneline etendus

Kohe esimesest hetkest tekkis võistlusel teatrietenduse tunne, sest sattusin müüjaks õppivate noorte jõukatsumisele. Publik istus toolidel, nende ees oli lett toidukaupadega, ühel pool letti seisis ostja, teisel pool müüja. Arenes pikk ja põhjalik dialoog, nagu näidendis ikka. Ostja oli mõnevõrra kiuslik, kuid müüja ei pannud seda nagu tähelegi. Kui etendus lõppes, kostis aplaus ja žürii pani näitlejale (võistlejale) punktid kirja.

Umbes niisamuti etendati ka vanurite hooldamist. Ühest näituseboksist oli ehitatud justkui hooldekodu tuba, kus vahetati vanaproual pamperseid. Vanaproua jonnis pisut, ütles, et talle pole uusi pamperseid vaja, ta hoiab tagasi. Hooldaja rääkis sõbralikult, et igaks juhuks võib ju ikkagi panna. Nagu parim näitleja hakkas vanainimene kurtma, et ta ei taha hooldekodus olla, küsis siis äkki, kus poiss on, ning veel mitmeid arusaamatuid küsimusi. Liigutav oli jälgida, kui sõbralikult ja hoolivalt hooldaja (võistleja) vanaprouat rahustas ja julgustas. Lõpus kõlas jälle aplaus ja žürii pani punktid.

Luua metsakool andis virtuaaletenduse – nende boksis said külastajad simulaatoriga metsa langetada. Tuli istuda masina kangide ja nuppude taha ning hakata enda ees ekraanil olevat ilusat õhtust männimetsa maha võtma. Võimalik oli puu maha võtta, tükeldada, laasida, riita tõsta jne. Publik kogunes metsalangetaja selja taha ja plaksutas, kui tal midagi eriti hästi läks. Luua metsakooli poisid kinnitasid, et kõik tulevased metsamehed harjutavad neil algul metsatöid simulaatoril.

Aga eks seegi ole etendus, kui sinu silme all valmib soeng või seelik, pannakse kokku keerukas puitkonstruktsioon, ehitatakse valmis komplitseeritud müüriosa. Viljandi ühendatud kutsekeskkooli boksi juures sai iga külastaja soovi korral ka ise aiaposti pisut kõrgemaks laduda.

Korraldajad väga rahul

„Tõeliselt suur üritus!” ütles Innove kutsehariduse agentuuri juht Andres Pung tänavust „Noort meistrit” hinnates. „Üle 300 võistleja ning 24 võistlusala. EuroSkillsil on olnud vahel 400 võistlejat,” toob ta võrdluseks. „Praktiliselt kõik Eesti kutsekoolid on esindatud. Kõik koolid jälgivad arenguid, võrdlevad oma õpilaste taset teiste koolide omaga, püüavad taset tõsta, joonduvad liidrite järgi.”

„„Noore meistri” tase on iga aastaga tõusnud,” lisas haridus- ja teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna juhataja Jüri Sasi. Igal võistlusel on järjest keerulisemad ülesanded, kuid õpilased saavad nendega hakkama. „Eriti väärtuslik on see uhkustunne, mida noored võistlejad tunnevad,” lisas Jüri Sasi, „see nakatab ka neid, kes pole võistlustele veel pääsenud. Kogu kool püüab tänu sellele rohkem. Lisaks on kutsevõistlused suurepärane võimalus üldhariduskooli õpilastele tulla vaatama, kui ilusaid ja keerulisi asju oskavad kutsekoolide õpilased teha.”

Aprilli algul saavad kõik kutsekoolide juhid ministeeriumis kokku. Siis arutatakse, kas jätkata „Noore meistriga” ka järgmisel aastal ning kui jah, siis kuidas. Plaanis on uurida sedagi, kas kutsekooliõpetajadki soovivad üksteiselt mõõtu võtta. „Täiskasvanud kardavad publiku ees ennast proovile panna,” muheles Sasi.

Reklaami tegid õpilased

Hea mulje jättis, et oma kooli reklaamisid õpilased ise. Kuressaare ametikooli keraamikaõpilane Joosep Pihl näitas külastajatele, kuidas treipingil vaase, tasse ja kausse tehakse, ning arvas, et iga kunstihuviline võiks nende kooli keraamikat õppima tulla. Võiks tulla isegi see, kes otseselt keraamikuks saada ei taha, sest nende koolis laotakse tugev kunstiõpetuse põhi: joonistamine, maal, kunstiajalugu, keraamika ajalugu, multimeedia jne. „Julgen oma kooli kindlalt soovitada! Meilt on pääsenud kõik soovijad kunstiakadeemiasse õppima!” ütles ta, lisades huumoriga pooleks, et kui kunstiakadeemial peaks uues hoones kitsaks jääma, võiks nende keraamika eriala vabalt Tallinnast Kuressaare ametikooli üle tuua: Kuressaares on kaasaegsed ruumid ja töövahendid, õpetajad on nagunii EKA magistrandid, keraamikahuvilisi noori neil jätkub ja keraamika eriala omandanud lõpetajad on suutnud keraamikast ära elada.

Ka Kalev Toom, sisekaitseakadeemia kadett, reklaamis oma kooli, paludes kõigile südamele panna, et kehalised katsed sisekaitse akadeemiasse astumiseks pole üldse nii hullud, kui arvatakse. „1500 meetrit tuleb joosta 7.30-ga, teha tuleb 20 kätekõverdust ja 30 kõhulihast. Kes vähegi on spordiga tegelnud, saab sellega hakkama,” julgustab Toom huvilisi, „ja kes on juba kord koolis sees, hakkab korralikult trenni tegema ja saab väga tugevaks.”

Kristian Pai reklaamis Võrumaa kutsehariduskeskuse mehhatroonika eriala, kiitis õppekava ja õpetajaid. Lisaks demonstreeris ta omavalmistatud robotit, millega on käinud Robotexil võistlemas. „Mehhatroonika tähendab mehhaanika koostööd automaatikaga, ja kontrollereid peab oskama teha,” põhjendab ta oma huvi robotite ehitamise vastu. Kristian Pai on lõpetanud maaülikoolis kalakasvatuse eriala ja loodab mehhatroonikat juurde õppides spetsialiseeruda kalakasvatuse automaatikale.

Kõrged külalised

Kutsevõistlusele „Noor meister 2014” saabus külalisi ka mustade limusiinidega. Üks neist oli Euroopa Komisjoni tööhõivevolinik László Andor, kes soovis Eestis viibimise ajal meie kutsemeisterlikkuse võistlust näha. „Noore meistriga” tutvusid põhjalikult ka WorldSkills Europe’i president Jos de Goey ja tegevdirektor Thom ter Stege. Silma hakkasid ka Läti kutsehariduse juhid, keda on varem nähtud Eestis künnivõistlustel ja teistel kutsekoolide ettevõtmistel.