Tänane lastekirjandus on rikas aimeraamatute poolest – sajad pildi- ja faktirikkad teosed loomadest, tehnikast, keskkonnast, tervisest väärivad koolilugemises senisest märksa olulisemat kohta. Mõnigi asi saab aimeraamatust varem ja paremini selgeks kui kooliõpikust, kas või sellepärast, et ühele teemale on pühendatud kogu raamat.

Raamat loetud, ja siis? Eesti lugemisühingu selleaastane projekt „Teadusraamat annab teada” kutsus lapsi koostama aimeraamatu soovitust video, slaidide või plakati kujul. Et lapsed koostavad väga kõnekaid slaidiesitlusi, on teada juba „Lugemine on mõnus” projektist. Selgub, et lapsed on kas pere ja õpetaja toel või ka üsna omaette võimelised koostama väga huvitavaid videoid, niisamuti aga ka üllatusmomendiga plakateid ja vaatmikke.

Kõige rohkem osavõtjaid oli 3.–4. klassi õpilaste hulgast, aga saabus ka üks kollektiivne töö lasteaiast ja üks põhikooli lõpuklassilt.

Lemmikteema – dinosaurus

Teemade kokkuvõtteks saab öelda, et veerand töödest tutvustas raamatut dinosaurustest: „Kui saurused elaksid täna”, „Dinosauruste entsüklopeedia” jt. Selle teemaga koos nimetati ka varasemaid ajastuid, nagu triias, juura jms, mil dinosaurused elasid. Uuematel ajalooteemadel oli viiendik töödest, kusjuures läheneti kas ehitiste või isikute kaudu. Tähtis teema oli ka tervishoid. Tehnikaraamatuid tutvustasid tööd robotitest, leiutistest ja videosse võetud füüsikaeksperimendid. Seega pistab noorem kooliiga südilt rinda ainesega, mis õppekava kohaselt temale veel ei kuulu.

Siit järeldub, et just selline tegevus nagu kõnealune projekt on võimalus selleks, mille vähesust PISA uurimused on meie haridusele ette heitnud – tööks andekatega. Vabalugemine ja loov eneseväljendus – siin saab igaüks näidata, mis on talle oluline ja mida ta suudab.

Võistlustöid hindasid lasteajakirja Minu Maailm toimetuse liikmed, laste teadusringi Teadusesõber juhendaja Merle Tiigisoon, Tallinna ülikooli meediaõppejõud Kristi Vinter ja Elyna Nevski ning klassiõpetaja eriala üliõpilased, kuna tulevasele õpetajale on väga tähtis teada saada, mida lapsed teha oskavad ja mis neid huvitab.

Hindajate tunnustavad kommentaarid jõuavad kõikide tööde juhendajateni, kuna tähtis pole ju mitte niivõrd võistlemine, kuivõrd laste arengu toetamine. Paremate töödeni hakkab jõudma Eesti lugemisühingu kodulehe (www.lugemisyhing.ee) kaudu. Õpetajad on aga teretulnud Koolielu.ee veebiseminaridele uutest töövahenditest. Mida rohkem oskad, seda olulisem oled ka oma õpilastele.

Kindlasti võiks visualiseerimise idee kõrva taha panna laste suvelugemist kavandades. Nii tore oleks sügisel vaadata videoid jm pilte, mida suvel loetu põhjal on lavastatud.

—

Väljavõtteid hindajate soovitustest

• Lapse töös on kõige tähtsam lapse oma sõnum; laskem tal rääkida, joonistada, kirjutada nii, nagu tema seda teeb. Meie, suured, ei tee kõike lastest paremini. Igas vanuses õpilasel on olemas oma mõtted ja elamused, las ta väljendab neid oma sõnadega, mitte täiskasvanu sätitud kirjaliku kõne lausetega.
• Keskenduda tuleb sellele, mida tahad näidata, taust olgu ainult toeks ja kõrvalised detailid eemaldatud.
• Kellegi teise loomingut kasutades tuleb alati ­lisada allikaviited, nt raamatute puhul ka ­kirjastamisandmed. Mõne töö puhul tuli pildi järgi taga ajada, mis ­raamatuga tegu, kuna pealkirjad („Dinosaurused”, „Maailmaimed” jms) on mitme kirjastuse teostel samad.
• Kui vähegi võimalik, tuleb püüda oma töö üle lugeda … Slaidiesitluse tekst pole ­kivisse raiutud, seal saab kirjavigu parandada.
• Kõige põnevam oli sel võistlusel kohata raamatusoovituse selliseid näiteid nagu „Ühe minuti loeng” (hindaja määratlus, väga loomulik ja selge lektor Markus Lipp), dramatiseeritud raamatu­video (Georg Vende), vineerist 3D-raamatuposter (Marleen Peterson), fotojutustus (Paide ühisgümnaasiumi ­üheksandikud).