Tartu kunstimajas avati Eesti Kultuuriloolise Arhiivi (EKLA) 85. sünnipäeva puhul Eesti kirjandusmuuseumi fotograafi Alar Madissoni fotonäitus „Pooltund kirjanikuga”, millel saab näha 180 kirjanikku, tõlkijat, kriitikut ja kirjandusuurijat.

Näitusel on 167 fotot, mis võetud üles aastatel 2001-2013. Tegu on osaga kultuuriloolise arhiivi ajalooliselt välja kujunenud fotokogust. EKLA fotokogu oleks võimaldanud kaks korda suurema mahuga autorinäituse tegemise, kuid ruum seadis oma piirid, samuti olnuks see finantsiliselt liiga suur vägitükk.

Fotograaf Alar Madissoni sõnul on iga pildistamine olnud nagu eksam, sest kunagi ei ole ette teada, millises keskkonnas ja millise valgusega seekord pildistama peab, valmis peab olema kõigeks.

Kultuuriloolise arhiivi juhataja Vilve Asmeri sõnul nappis kogus värskeid fotosid, mistõttu 2001. aastal hakati eesti kirjanikke, tõlkijaid, kriitikuid ja kirjandusuurijaid jäädvustama alguses üsna juhuslikult, kuid kultuurkapitalilt projektile rahalist tuge saades juba sihikindlalt. Eesmärgiks ei olnud teha paraadpilte, portreteeritavad võeti üles vabamas keskkonnas ja alati oli pildistamisel kaasas koordinaator, kes kirjanikuga vestles, teda avas.

Kirjandusmuuseumi direktor Janika Kronberg rõhutas oma sõnavõtus, et tänapäeva inimesed ei lepi ainult kirjaniku sõnaga, kirjanikku tahetakse näha kui inimest, tahetakse näha tema nägu. Kronberg avaldas lootust, et kuna kirjarahvast tuleb pidevalt juurde, siis ei lõppe pildistamine EKLA fotokogu jaoks iial, ning esitas üleskutse kunstnikele samal moel oma kolleege jäädvustada. Üleskutsega esines ka Tartu abilinnapea Tiia Teppan, kelle sõnul oleks vaja iga portree taga olev lugu kirja panna ning üks korralik raamat neist fotoretkedest välja anda.

Fotonäitus jääb avatuks 7. maini.