8. mail toimus Eesti kõrghariduse kvaliteediagentuuri (EKKA) hindamisnõukogu istung, millel võeti vastu seitset kõrgkooli puudutav kvaliteedi hindamise otsus. Tähtajatu koolitusloa vääriliseks hinnati Tallinna ülikooli psühholoogia doktoriõppe ning bio- ja keskkonnateaduste magistriõpe, Tallinna tehnikaülikooli sotsiaalteaduste doktoriõppe, EELK usuteaduse instituudi usuteaduse rakenduskõrgharidus- ja magistriõpe ning kristliku kultuuriloo magistriõpe, Eesti muusika- ja teatriakadeemia õpetajakoolituse magistriõpe, teatas SA Archimedes pressiesindaja.

Kolmeks aastaks soovitas hindamisnõukogu anda õppe läbiviimise õigus euroakadeemiale keelte ja kultuuride rakenduskõrgharidusõppes, sotsiaalteaduste rakenduskõrgharidusõppes ning ärinduse ja halduse magistriõppes, samuti Eesti metodisti kiriku teoloogilisele seminarile usuteaduse rakenduskõrgharidusõppes ja Tallinna ülikoolile matemaatika magistriõppes.

Tähtajalist õppe läbiviimise õigust on võimalik saada kahel korral. Kolmanda hindamise tulemuseks saab olla kas tähtajatu õppe läbiviimise õigus või selle mitteandmine.

Võeti vastu ka otsus mitte anda õppe läbiviimise õigust euroakadeemiale sotsiaalteaduste magistriõppes.

Eesti kunstiakadeemia taotles doktoriõppe avamise õigust arhitektuuri õppekaval, olles eelnevalt saanud positiivse tulemuse teadusvaldkonna korralisel evalveerimisel. Hindamisnõukogu leidis, et kavandatava õppe kvaliteet vastab osaliselt nõutavale tasemele. Arendamist vajab rahvusvaheline teaduskoostöö ning kaasajastamist taristu (sh laborid).

„Enamasti jõuab avalikkuseni väga kiirelt teave selle kohta, kui mõni kõrgkool on sunnitud uksed sulgema või mõni tööandja väljendab rahulolematust lõpetajate teadmiste ja oskuste osas. Sedapuhku on põhjust rõõmustada, et päris mitmes kõrgkoolis on pärast kolme aasta tagust üleminekuhindamist toimunud nähtav areng. Näiteks EMTA ja EBS-i koostöös sündis kultuurikorralduse ühisõppekava, EMTA ja TÜ koostöös muusikapedagoogika õppekava, TTÜ majanduse doktoriõppes suurenes oluliselt noorema põlvkonna juhendajate ja välisretsensentide osakaal, TLÜ keskendus bio- ja keskkonnateaduste õppekavagrupis selgelt molekulaarse biokeemia ja ökoloogia suunale, usuteadustes on ühinenud kaks kõrgkooli ning koostöö muutunud sisukamaks,” kõneles Eesti kõrghariduse kvaliteediagentuuri juhataja Heli Mattisen.

Mattiseni sõnul on põhiline probleem, mis praegu kõrgkoole kummitab, üliõpilaste nappus. See on ka peamine põhjus, miks nii mõnelgi juhul sündis seekord tähtajaline otsus. 

Aastatel 2009–2011 läbisid kõik Eesti kõrgkoolid nn üleminekuhindamise ja praegu võivad Eestis kõrgharidust pakkuda ainult selle läbinud kõrgkoolid. Üleminekuhindamisel tähtajalise koolitusloa saanud kõrgkoolide õppekavad läbivad praegu kordushindamisi, kus eksperdid annavad hinnangu kõrgharidusõppe kvaliteedile sh õppekavale ja õppejõududele, õppe läbiviimiseks vajalikele ressurssidele ning õppe jätkusuutlikkusele.

Nõukogu järgmisel istungil, 9. juunil võetakse vastu veel 15 kordushindamise otsust.