Eelmisel reedel tegi 8702 noort oma viimast riigieksamit − matemaatikat. Veerandsaja kooli jaoks jäi see päris viimaseks riigieksamiks, sest gümnaasiumist saab põhikool.

Üsna keeruline eksam, esimene pool oli ikka päris hirmutav, vangutab pead Tartu kunstigümnaasiumi abiturient Ragnar Palla, kes esimeste seas aulast välja astub, et enne töö teise osa kallale asumist kolmveerandtunnine hingamispaus teha. Kitsa eksami valinud Palla arvas esimese kümmekonna minuti järel, et ei saagi midagi tehtud.

„Eksam osutus keerulisemaks, kui arvasin. Aga nuputamise peale tulid ikka mõned punktid ära. Eks näis, mis edasi saab. Pole isegi ootusi. Arvan, et mu punktid jäävad ühe ja saja vahele. Põhikoolis olin matemaatikas tugev, gümnaasiumis olen ära vajunud. Koolivahetus mõjus: uus keskkond, uus õpetaja. Kolm aastat on lühike aeg, et harjuda.”

Eesti keele eksami kohta ütleb Palla, et teemad olid tema jaoks natuke rasked, ei osanud kohe õiget valida. Ta loodab saada 50−70 punkti. „Eesti keel pole mul kõige tugevam,” lisab majandusklassis õppinud noormees. „Käisin nooruspõlves logopeedi juures. Õppisin kirjutamise hilja ära.”

Kõige kergem oli inglise keele eksam − võõrkeelt on igal pool nii palju näha ja kuulda, tänapäeva noored oskavad seda päris hästi. Sealt võiksid tulla vähemalt pooled punktid.

Pallale ei meeldi, et nüüd saab eksami tehtud ka ühe punktiga. See võimaldab õpilastel olla laisk, ei pea enam pingutama. „Arvan, et igas klassis on ühepunktimehi, ka meil. Tulemused oleks palju paremad, kui vajalik punktisumma oleks endiselt 20. Kuid 50 oleks jälle natuke palju. Siis lööksid paljud käega.”

Pärast lõpetamist tahab Palla minna sõjaväkke – kui arstlikust komisjonist tuleb jaatav vastus ja koha ikka saab. Ta on käinud riigikaitse laagris, seal oli päris huvitav. Kui sõjaväkke ei saa, proovib astuda Tartu ülikooli, et õppida riigiteadusi või kehakultuuri.

Hobuteraapia ja sõjakool

„Ajusurm!” hüüatab Palla järel eksamiruumist vaheajale astuv kunstiklassi neiu Tairi Kollo. Ta on valinud laia eksami. „Kardan, et teine osa tuleb hullem. Ei saa hõisata. Proovieksam oli muidugi veelgi raskem. Arvan, et 20−30 punkti saan. Alla selle oleks masendav, ülikooli astumiseks sellest ei piisa.”

Kollo usub, et eesti keele eksam läks päris hästi, ehkki teemad olid halvad ja üksluised ega pakkunud midagi. Ta ootas enamat.

„Ka inglise keele suuline eksam läks väga hästi. Mugav oli rääkida, komisjon oli vastutulelik. Kirjalik osa oli ka loogiline. Inglise keel on mul küllaltki hästi käes, olen seda praktiseerinud palju. Käisin suvel Soomes tööl ja seal rääkisin inglise keeles,” räägib Kollo.

Tulevikuplaane on tegusal neiul mitme inimese jagu. Näiteks tervishoiu kõrgkool või ülikooli kehakultuur. See oleks alus, et saaks minna välismaale edasi õppima hobuteraapiat, mis väga meeldib. Et Kollo tegeleb ratsaspordiga, saaks tulevikus töö ja hobi ühitada.

Kaitseliidus tegutseva neiu valikus on ka mehine ala – sõjakool ja õhutõrje. Kindel plaan on minna aega teenima. Õpiks kõrgkoolis aasta või kaks, võtaks akadeemilise puhkuse ning käiks sõjaväes ära.

„Pean sügavalt mõtlema, mida valida,” lausub Kollo. „Suunad on väga erinevad ühele kunstiõpilasele. Aga ega ma kunsti õppimisele olegi mõelnud. Olen alati joonistanud, kuid ei leia, et see oleks mulle tulevikus kasulik, pigem hobi.”

Kaugel Kullamaal õppinud Kollo tuli kolme aasta eest Tartusse gümnaasiumi, ehkki Tallinn on lähemal ja ka sealsesse kunstikooli sai ta sisse. Aga pealinnaelu ei tõmmanud. Tartu inimesed tundusid sõbralikumad. Oma valikut ei ole tulnud kahetseda.

Aega jäi puudu

„Väga palju aega jäi puudu. Oleksin osanud ülesandeid lahendada, aga kuna ma olen aeglase taibuga, siis olnuks mul rohkem aega vaja,” ohkab Kollo klassiõde Karolin Viilukas, kes samuti valinud laia eksami, kuigi pole enda sõnutsi matemaatikasoonega. „Suudan asjad ära teha, kui olen iseseisvalt õppinud ja asja selgeks teinud, aga see kõik võtab aega.”

Eesti keele eksami eest loodab ta saada 80 punkti. Inglise keel ei kukkunud nii hästi välja ja tütarlaps oleks õnnelik, kui saaks 50 punkti.

Viiluka meelest on hea, et ka ühepunktimehed saavad nüüd kooli lõpetatud. Oleneb, kuidas kellegi skaala on. Ja eks igaüks ise teab, mida oma eluga peale hakkab.

Viilukas ei ole veel otsustanud, mida edasi teeb. Palju oleneb sellest, milliseks punktid kujunevad. Võib-olla läheb tervishoiu kõrgkooli, võib-olla kunstikooli fotograafiat või hoopis kutsehariduskeskusse kondiitriks õppima.

Fotograafipilguga eksamil

Anton Halliku nägu särab rohkem kui kaaslastel. Laia eksamit tegev noormees ütleb, et võrreldes klassi keskmisega on ta matemaatikas tugev ja 60 punkti ringis võib küll saada. Eksami esimene osa oli lihtne, eks näeb, kuidas teine tuleb. Ka inglise keele eksam läks hästi. Eesti keel siiski mitte.

„Hakkasin närvitsema, ei kujuta ettegi, mitu punkti saan,” ütleb ta.

Ühe punktiga lõpetamise kohta arvab Hallik, et nüüd on lihtsam kool läbi saada, aga mis edasi pihta hakata?

Halliku tulevikuplaan oli esialgu õppida hambaarstiks, aga kuna ta kardab, et arstiks õppima ei pääse, on mõttes mõlkunud ka fotograafia. Halliku tehtud loodusfotod kaunistavad kooli koridori seinu. Eesti loodusfotode konkursil kaks esikohta ja ühe teise koha pälvinud noormees valiti kunstigümnaasiumi aasta tegijaks.

„Võrreldes fotograafidega, kes iga päev väljas ringi liiguvad, käin mina väga harva pildistamas,” sõnab ta. „Ega ma teagi veel täpselt, mis mind huvitab. Sõjaväes peab ka ära käima.”

Viimane lend

„Täna oli siis viimane riigieksam meie koolis,” lausub kunstigümnaasiumi direktor Peeter Kikas. Ta ei püüagi varjata oma kurbust. Kikase hinnangul jääb viimane lend õpetajaile meelde väga sõbralikuna.

„Mõnikord jääb midagi hinge kripeldama ja saab lõpuaktusel selle ära öelda, aga nendega ei tule suuri probleeme meelde. Õppeedukus oli algul kehv ja osa langes välja, aga kes on jäänud, need on toredad. Väga kahju oli vaadata viimase koolikella aktust, et nüüd ongi kõik …”

Kikas ütleb, et tema jaoks on need noored tähtsad sellegipärast, et andsid gümnaasiumile ajapikendust ja näitasid oma huviga, et kool pole linnas see kõige viimane.

„Linnas tehti kolme aasta eest kummaline otsus, et kui 10. klassi tuleb 60 õpilast, siis saab kool gümnaasiumina jätkata. Meie õnneks leidus nii palju noori, kes kooli usaldasid. Kaks kooli tookord enam pikendust ei saanud. Püüdsime seda usaldust igatpidi õigustada,” lausub Kikas.

Viimase lennu staatus teeb mõtlikuks ka viimased lõpetajad.

Lääne-Virumaalt Tartusse tulnud Karolin Viilukas ei kiida gümnaasiumi kadumist heaks. Kooli kunstisuuna rajamiseks ja toimimiseks nägid õpetajad aastakümneid palju vaeva.

Ragnar Kollo arvates on gümnasistidel huvitav vaadata, mida väikesed koolis teevad.

„Kujutan ette, et ainult väikeste inimeste koolis on hullumaja! Ja masendav, kui gümnaasiumis on vaid kolme aasta jagu klasse. Mis siis, et viis paralleeli. Räägitakse, et lapsi on vähe, aga neid tuleb ju kogu aeg juurde. Kuid midagi pole teha, selline on suurte meeste otsus.”

Noored kinnitavad üksmeelselt, et kuna nad on viimane lend, tuleb endast märk maha jätta, et neid ikka mäletataks. Ja märke on üksjagu.

„Meie õpilasfirmad on koolile palju au ja kuulsust toonud. Gümnaasiumiastmes loodi rahvatantsurühm, see käis esimest korda tantsupeol. Klassivennad tõid koolile pinksilaua. Meie klassiõed värskendasid õues kooli logo, see oli väga ära kulunud,” loetlevad nad ühe hingetõmbega esimesena pähe tulevat.

—

Riigieksamid 2014

• Sihtasutus Innove läbiviidavatele riigieksamitele registreerus tänavu üle 10 500 eksaminandi. Kokku tehti 27 216 eksamit.
• 23. aprillil oli eesti keele teise keelena riigieksam (vene õppekeelega koolidele).
• 30. aprillil oli eesti keele riigieksam.
• 5. mail oli inglise keele riigieksam.
• 23. mail oli matemaatika riigieksam.
• Eesti keele eksamil tuli lahendada alustekstidel põhinevaid tekstimõistmis- ja kirjutamisülesandeid. Eksamitööl oli neli varianti.
• Lugemisosa ülesannete alustekstid esindasid ilukirjanduslikku proosat (katkend Tõnu Õnnepalu romaanist „Paradiis”), publitsistikat (Tõnis Kahu arvamuslugu „Vaadata tähti” ja Tarmo Jüristo artikkel „Milleks meile vabakond?”) ning populaarteadust (katkend MTÜ Loodusajakiri aastaraamatust „Lehed ja tähed”).
• Eksami teises osas tuli õpilastel valida üks alustekstide põhjal sõnastatud ülesanne ning selle baasil kirjutada lühikirjand. Võis käsitleda järgmisi probleeme: mis sunnib inimest kodust lahkuma ning eneseteostusvõimalusi kaugemalt otsima; millise kuvandi võib meedia inimesest luua ning mis mõjutab kuvandi loomist; miks on kodanikualgatus ühiskonnas laienenud ja milliseid positiivseid muutusi on see endaga kaasa toonud; tõe suhtelisus kunstis, poliitikas ja/või teaduses.

Võõrkeeleeksam

• Õpilased, kes saavutavad inglise keele riigieksamil 50–74% maksimaalsest tulemusest, saavad B1-keeleoskustaseme tunnistuse; 75–100% saavutanutele väljastatakse B2-tasemel keeleoskust tõendav tunnistus. Keeleoskuse taseme omistamise eeltingimus on, et ühegi osaoskuse tulemus ei tohi olla null.
• Lisaks oli õpilastel võimalus riigieksamitele registreerimisel esitada tunnistus HTM-i tunnustatud rahvusvahelise inglise, prantsuse, saksa või vene keele eksami sooritamise kohta vähemalt B1-tasemel, millega loetakse kohustuslik võõrkeele riigieksam sooritatuks. Seda võimalust kasutas 275 õpilast.

Matemaatikaeksam

• Kitsa eksami valis 4359 ja laia eksami 4343 eksaminandi.
• Sellest aastast alates loetakse riigieksam sooritatuks, kui õpilane on eksamil saanud ühe punkti.
• Riigieksamite tulemused teatatakse õpilastele tavapärasel ajal, 20. juuniks.
• Nii palju aega kulub, sest kõik kolm selle aasta eksamit on mahukad ja nõuavad hindamist kolme inimese poolt, lisandub veel tulemuste sisestamise aeg infosüsteemi.

Allikas: SA Innove