Üliõpilased ja õppejõud – kolleegid või kliendid?

,
3 minutit
5 vaatamist

Tartu ülikooli (TÜ) majandusteaduskonnas valmis üliõpilaste ja õppejõudude rolle käsitlev uurimus, kust selgus, et üliõpilased ootavad õppejõududelt enam inspireeriva liidri käitumist, samal ajal kui õppejõud näevad oma rollis olulisena erialast ekspertiisi ja pühendumust. Üha enam nähakse õppejõu-üliõpilase suhet kollegiaalse suhte asemel kliendisuhtena, teatas TÜ pressiesindaja.

Uuringu ühe läbiviija, Tartu ülikooli juhtimise professori Maaja Vadi sõnul on üliõpilase ja õppejõu rollid teinud läbi suuri muutusi ning see tõstatab küsimuse: kas osapoolte ettekujutus oodatavast käitumisest on kooskõlas?„See teema on aktuaalne üliõpilaste ja õppejõudude koostöö seisukohalt, kuid samaväärselt tähtis kõrgkoolide juhtidele ning lapsevanematele, kes toetavad noori nende haridusteel,” sõnas ta.

Uuringust selgub, et kui kõrvutada üliõpilaste endi ettekujutus väga heast üliõpilasest hea üliõpilasega, siis esimene eristub just aktiivsuse ja õpingutele pühendumise poolest. Õppejõudude arvates seisneb väga hea ja hea õppejõu vahe eelkõige hoiakutes ja isiksuseomadustes ning vähemal määral oskustes ja teadmistes.

Rolliootustega seotud erinevustena saab välja tuua, et üliõpilased ootavad õppejõududelt enam inspireeriva liidri käitumist; samal ajal, kui õppejõud omistavad neile tunnustele vähem tähtsust ning peavad üliõpilaste motivatsiooni allikateks pigem õppejõu erialast ekspertiisi ja pühendumust. Õppejõudude poolt üliõpilastele esitatud rolliootustes on väga suur osakaal korralikkusel ja kohusetundlikkusel.

„Ka on huvipakkuv tulemus, mille järgi nii üliõpilaste ootused kui ka õppejõudude kujutlus sellest, et üliõpilasi tuleks kaasata ning tunnustada partnerina, on küllaltki napp,” sõnas Vadi. „Siit tuleb välja, et kollegiaalset seost ei peeta esmaseks rollisuhte aluseks. Mitmel juhul tuuakse välja, et pigem näevad nii üliõpilased kui ka õppejõud õppejõu-üliõpilase suhet kliendisuhtena.”

Turumajanduslike printsiipide rakendamine hariduses on ilmselt loonud soodsa pinnase kliendikesksuse domineerimiseks, kuid kliendirahulolu printsiipide üks-ühene ülekanne õppejõu ja üliõpilase rollisuhetesse võib kaasa tuua mitmesuguseid probleeme, sh kooskõlalisus haridusele seatud sisuliste nõudmistega.

Uuringu tulemused viitavad, et kliendisuhte ning kollegiaalse suhte sisu teadvustamisele tuleks vastastikuste rollide täpsustamise seisukohalt tähelepanu pöörata. „Mõlema rollikujutluste kaasajastamise vaatenurgast võib arenguülesandeks pidada eetika ja rahvusvaheliste kogemustega seonduva tähtsustamist, sest kahjuks on nii üliõpilaste kui ka õppejõudude rollikujutluses need teemad alaesindatud,” tõdes Vadi.

Uuring valmis Euroopa Sotsiaalfondi toel ning viidi läbi tänavu veebruarist maini.

Uuringutulemusi tutvustatakse pikemalt TÜ majandusteaduskonnas reedel, 6. juunil.

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Eesti Lastehoidude Liidu juht Mari Kummer: „Kas Tallinnal on alusharidussektoris raha üle?“

10. juunil teatas Tallinna Linnavalitsus kavatsusest kaotada lasteaedade kohatasu…

3 minutit
1 kommentaar

Paarispraktika: jagatud kogemus kui võimalus ja väljakutse

Eripedagoogika ja logopeedia tudengid lähevad üha sagedamini praktikale paarikaupa, mis loob unikaalse ja mitmetahulise õpikeskkonna.

Logopeedia…

7 minutit

Värske EHA keskendub üldpädevustele ja heaolule

Eesti Haridusteaduste Ajakirja (EHA) värskest ajakirjanumbrist leiate üheksa väga aktuaalset teadusartiklit Eesti haridusteadlaste Eestis tehtud uuringutest. Eripedagoogika…

4 minutit
Õpetajate Leht