Kadriorus peeti raamatulaata

,
1 minut
2 vaatamist

Möödunud laupäeval peeti Kadriorus Vilde muuseumi juures juba seitsmendat korda kirjanduslaata, kus sai osta nii uusi kui ka vanu raamatuid ning kuulata ettekandeid, mis tänavu keskendusid ajalooteemalisele kirjandusele. Nõnda vaagisid Eeva Park ja Imbi Paju ajalugu nii Eesti ühiskonna kui ka üksikindiviidi mõistes, tõdedes, et iga inimese taga on mitu erinevat ajalugu: nii tema isiklik, perekondlik, suguvõsa kui kogu riigi ja rahva oma.

„Ajalugu ei anna meist endist eraldada,” ütles Eeva Park, lisades, et Eesti ühiskonnas millestki rääkimine nõuab erilist oskust, tuleb ühitada tagasihoidlikkus ja edasipüüdlikkus.

Vilde muuseumi juhi ja laada peakorraldaja Kairi Tilga sõnul kulges tänavune laat kenasti. Ilus sügisilm tõi rahvast laadale, aga viis tõenäoliselt paljud ka seenemetsa, nii et kirjanduslaada külastusrekordit ei tehtud. Küll aga olid korraldajad üllatunud suurest huvist viimasel hetkel välja kuulutatud Kadrioru kirjandusliku jalutuskäigu vastu, millel osales praktiliselt ilma reklaamita mitukümmend inimest. Senisest rohkem oli ka arutelude jälgijaid ning kõik kuulata soovijad kirjaniku elutuppa peaaegu ära ei mahtunudki.

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Pöördumised härra Aaviku poole

Johannes Aaviku sünniaastapäevale pühendatud esseekonkursile laekunud töödes räägiti nii haridusest kui keele tulevikust ja sõna jõust.

Keeleteadlase ja -uuendaja Johannes Aaviku…

8 minutit
1 kommentaar

Eesti keelevaldkonna mäed ja karid

26. mail tähistati Tartus haridus- ja teadusministeeriumis 20 aasta möödumist eesti keele arengukava sünnist.

Esimese eesti keele riikliku arenduskava kiitis valitsus…

5 minutit

Mis raamatust me algame?

Piibel hakkas levima talutaredes 18. sajandi algul. Sealt sai alguse ka meie lugemisoskus.  Oleme osa olulisest kultuurist välistanud oma elus ja…

8 minutit
Õpetajate Leht