Kirjandusklassika tekstide visualiseerumine (linna)teatris

2 minutit
4 vaatamist

Viimases metsaülikoolis rääkis Marju Lauristin Eesti tänastest ja homsetest kultuuritarbijatest. Suurim muutus kultuuritarbimises seisneb tema sõnul tekstipõhise kultuuritaju muutumises audiovisuaalseks ja tehnoloogiapõhiseks. Raamatuid loetakse vähem, küll aga brausitakse nutiseadmetes; põhiline kultuuritekstidega tutvumise meedium on film. Kultuuri ellujäämise seisukohalt olevat tähtis nende muutustega kohaneda – ja ennekõike on tähtis hariduse roll selles.

Linnateatrilt oodatakse „tugevaid, tummiseid tekste”. Ja kirjandusklassikat repertuaaris leidub – lavastusi, mis muudavad mõnegi kultuurilise tüviteksti audiovisuaalseks elamuseks ning päästavad sellega teksti. Nagu Lauristin ütleb: audiovisuaalsesse vormi pakendatud tekstid võivad aidata vältida nende kapseldumist ning sellega kultuurikatkestuse teket.

Millised on need koolilastelegi sobivad ning linnateatri lavadele pakendatud kultuuritekstid sel sügisel? Üle ega ümber ei saa „Hamletist” − Priit Võigemasti versioonist, kus lavastaja on saanud inspiratsiooni 1920. aastate Eestist. Nimiosas on Alo Kõrve.

Jätkuvalt mängitakse lavastust, mis naljaga pooleks on pälvinud nimetuse „Linnateatri püsirepertuaar” – aga ilma naljata võib seda nimetada rahvuslikuks tüvitekstiks. A. H. Tammsaare „Tõde ja õiguse. Teist osa” Elmo Nüganeni dramatiseeringus ja lavastuses mängitakse juba alates 2005. aastast, teist hooaega aga uuendatud koosseisus.

Selle hooaja esimene uuslavastus on moodsasse kirjandusklassikasse kuuluv tekst noorelt lavastajalt, kes armastab klassikat. Vallo Kirs (Ugala) toob 4. oktoobril Hobuveskis välja John Steinbecki „Hiirtest ja inimestest”. Lenniet ja George’i mängivad Indrek Ojari ning Mikk Jürjens.

15. novembril esietendub Taevalaval Nikolai Gogoli „Surnud hinged” teiseltki külalislavastajalt, Hendrik Toompere Jr-lt (Eesti Draamateater). Selles teravas ühiskonnakriitilises satiiris mängib peaosalist Tšitšikovi Priit Võigemast.

Salme kultuurikeskuse suurel laval on aga tekst, mis küll (veel) moodsa eesti klassika hulka ei kuulu, kuid noori köidab – ja selgituse annab juba pealkiri. See on linnateatri noorema kaardiväe, Paavo Piigi ja Diana Leesalu kirjutatud-lavastatud „Lantimiskunstnikud”.

Lavastustele „Hamlet”, „Tõde ja õigus. Teine osa” ning „Lantimis­kunstnikud” kehtivad sooduspiletid (üli)õpilastele, õpetajatele ja pensionäridele.

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Teater REKY hakkab kevadel koos lastega mängurõõmu otsima

Internetimaailm haarab endaga kaasa üha rohkem ja üha nooremaid lapsi. Lapsed on unustanud mängu. Lavastusega…

3 minutit

Mitmekesine valik lavastusi Tallinna Linnateatris

Tallinna Linnateatris on sel hooajal lavale jõudnud klassikatõlgendused maailma dramaturgia kahelt mastimännilt, Shakespeare’ilt ja Molière’ilt.

Uku Uusberg…

2 minutit

Ugala teatris mängib peaosa kartul

Ugala teatris on tehtud lavastusi kuningatest ja kuningannadest, kangelastest ja kurikaeltest, aga mitte kunagi varem pole peaosas olnud kartul. Nüüd…

3 minutit
Õpetajate Leht