Tallinna ehituskooli kuuel töötajal oli võimalus osaleda Leonardo Da Vinci projekti „Flexible Possibilities for Organizing” VET õpirände projektis, mille raames külastasime Malta tehnoloogia-, teadus- ja kunstikolledžit (MCAST).

Napilt üle 400 000 elanikuga saareriiki 2001. aastal loodud kolledži tüüpi õppeasutusse on koondatud kogu riigi kutseõpe. Kümne instituudiga asutuses õpib 10 000 õppurit, nendest 6000 täisajaga ja 4000 lühikursustel, ning töötab 500 inimest. Hooneid on mitu, kuid need asuvad lähestikku, mitte mööda riiki laiali. Kolledžites viiakse õpet läbi kuuel tasemel, alates esmasest, mille lõpetanud saavad vaid tunnistused, kuni kuuenda taseme kraadiõppeni välja.

Miks just Malta ja MCAST?

2011. aastal osalesid kuus Tallinna ehituskooli õpilast Maltal välispraktikal ja sellest ajast on meie koolil meeldiva koostöö kogemus. Juhendajad olid tookord MCAST-i ehitusinstituudi kutseõpetajad.

Teiseks huvitas meid MCAST-i kogemus oma riigi kvalifikatsioonisüsteemi vastavusse viimisel EQF-i võrdlusraamistikuga, mis seostab omavahel EL-i riikide kvalifikatsioonisüsteemid ja aitab eri maade kvalifikatsioone vastastikku võrreldavaks muuta. See omakorda aitab kaasa õppijate mobiilsusele – kui soovitakse näiteks teise riiki kolida või töökohta vahetada.

Kolmandaks huvitas meid kakskeelne õpe. Malta on kakskeelne riik, kus ametlik asjaajamine toimub küll inglise keeles, kuid õppetöös kasutatakse ka malta keelt, seda eriti esimestel tasemetel. Soov oli tutvuda ka nende paindliku õppetöökorraldusega.

Huvitavaid fakte koolielust

Nii nagu mitmes teises Euroopa riigis, on ka Maltal kutsekool ja gümnaasium lahutatud. Õpilasel on võimalik pärast põhikooli suunduda vastavalt oma võimetele kas kutsekooli või gümnaasiumi. Seejuures tuleb silmas pidada, et kui õpilase õpitulemused põhikooli lõppedes on alla teatud taseme, on tema ainuke võimalus valida sobiv eriala, mida asuda omandama kutsekoolis. Sellega kindlustab haridussüsteem noorele erialase väljaõppe ning väheneb võimalus sattuda tänavanooreks.

Lävendipõhine õpe. Kuigi selles koolis meie mõistes ei hinnata, peetakse õpilase edasijõudmise üle arvestust punktisüsteemis, kus iga tunni lõppedes antakse õpilase tööle hinnang. Teatud tasemel õppija saab järgmisele tasemele vaid juhul, kui ta on vastava taseme teadmised ja oskused omandanud ehk meie mõistes ületanud lävendi. Nii võib juhtuda, et õpilane õpib ühel tasemel mitu aastat. See pole seal häbiasi ega võrdu istumajäämisega. Oluline on, et asi saaks selgeks. Uutele õppekavadele üleminekuga liigub ka Eesti nüüd sinnapoole.

Malta kutsekool võtab vastu ka õppijaid, kelle teadmised ei pruugi vastata kõiges põhikooli lõpu tasemele. Nemad alustavad õpinguid EQF I või II tasemel, mis on mõeldud peamiselt kooliks valmistumiseks ja järeleaitamiseks. Nii õpitakse I tasemel näiteks inglise keelt ja matemaatikat ning tutvutakse erialaga, II tasemel alustatakse lihtsamate kutseoskuste omandamisega, mis võimaldavad eduka läbimise korral jätkata erialaõpinguid III tasemel, millel on juba minimaalne väljund tööturule. Väärib esiletoomist, et I ja II taseme õppe läbinutest jätkab enamik õpinguid III tasemel, kuhu nad oma tagasihoidlike teadmiste tõttu otse õppima asuda ei saaks. Selline lähenemine ehk järeleaitamise aasta annab vähem konkurentsivõimelistele õpilastele võimaluse omandada kutseharidus ja tulla hiljem elus toime. Iga tasemega suureneb selle läbinu vastutusala – kui kolmanda taseme saavutanu oskab teha lihtsamaid töid juhendamisega, siis järgmised tasemed läbinu saab juba iseseisvalt hakkama ja võib lõpuks olla teiste juhendaja.

Õppekavade arendamine. Kuna riik on väike, ei ole Maltal eraldi riiklikku õppekava ja lisaks veel koolil rakenduskava. MCAST-is on kujunenud välja süsteem, kus õppekavad vaadatakse igal aastal üle ning vajadusel tehakse neisse muudatused. Kusjuures muudatuste ellukutsumise ja sisseviimise protsessis osalevad kooli kõik õpetajad kui eksperdid ning nende arvamusega arvestatakse.

Kooli (kodu)kord. Tõdesime hämmastusega, et koolikorra järgimisega selles koolis probleeme ei ole. On selle taga siis kodune kasvatus või religioon, ei oska me kommenteerida, kuid kord on koolis eeskujulik. Näiteks on klassiruumi uks tunni ajal suletud. Ehk kes sees, see sees, kes väljas, see väljas. Kui õpilane siiski hilineb, koputab ta klassi uksele ja kui õpetajal tekib võimalus, avab ta ukse ja laseb õpilase tundi. Õpilane ootab seda võimalust rahulikult koridoris.

Õpilased tänavad õpetajaid antud tunni ja hinde eest, mis meie haridussüsteemis kahjuks kuigi levinud ei ole. Tunni lõpetavad õpetajad, mitte koolikell. Ehk enne tunnitöö valmimist ei lahku keegi klassist. Seejuures jäävad õpilased täiesti rahulikuks, kui on vaja veidigi kauem tööd teha.

Neljandaks on puudumiste probleem Maltal lahendatud üpris lihtsalt – kohustuslik ehk miinimumosavõtt õppetööst, et õppekava läbida, on 80%. Lisaks motiveerib õpilasi olenevalt tasemest 60–80 euro suurune õppetoetus, mida makstakse samuti vaid kooliskäivatele noortele.

Tugisüsteem. Kuigi pikalt oldi arvamusel, et Malta oma religioosse tausta tõttu koolis tugisüsteemi ei vaja, on viimastel aastatel siiski kaasatud kooli ka tugipersonal, nagu karjäärinõustaja, õppenõustaja, õpilase personaalne nõustaja. Lisaks on ellu kutsutud õppimise toetamise kursus (LSU Foundationi programm), oskuste õppimise programm (Pathway to Independent Living Programme) ja isegi laste päevahoid, et noortel emadel-isadel oleks võimalik koolis õppimist jätkata.

Lisaks tugisüsteemi varasemale puudumisele ei ole Maltal käesoleva ajani noortele mõeldud huviringe, kultuuri- ja noorsookeskusi. Põhjuseks taas kord religioon, sest varem täitis selle koha kirik, kus teismelistel oli võimalik koos käia. Nüüd on aga kiriku osatähtsus vähenenud ning riiklikult ollakse noorte vaba aja sisustamise probleemi ees.

Huvitav oli seegi, et kuigi kogu riigi peale on vaid üks kutsekool, ei ole selle juures ühiselamuid. Saime teada, et kõige pikem õpilase kodutee on vaid pool tundi.

Kooli koostöö ettevõtetega. Kuna Malta on väikeriik, kus peaaegu kõik tunnevad kõiki, siis on koolide ja ettevõtete koostöö ülimalt tihe. Ja seda nii õpilaste praktika läbiviimisel ettevõtetes kui ka vastupidi – ettevõtted koolitavad kolledžites oma töötajaid. Koolide jaoks on selline süsteem aga ka hea väljakutse, sest tuleb leida ettevõtete jaoks vajaliku kvalifikatsiooniga koolitajaid.

Mis kasu oli Tallinna ehituskoolil õpirändest?

Tänu projektis osalemisele laienes Tallinna ehituskooli rahvusvaheline partnervõrgustik veelgi ning ühtlasi lepiti kokku ehituskooli ja MCAST-i edaspidises koostöös. Koostöö jätkumise huvist annab märku seik, et MCAST-i ehitusinstituudi direktor käis juba meil ehituskoolis külas ja tutvus Eesti kutseharidussüsteemiga. Ühtlasi avaldas ehitusinstituudi direktor John Vella tunnustust siinsetele kutseõppuritele, pidades silmas nende kõrget erialast taset, ning lootis, et koolidevaheline õpilasvahetus jätkub veel aastaid. Omalt poolt kiitsime Malta õppepraktika korraldust, ettevõttepõhist õppevormi, kooli ning ettevõtete koostööd ja loomulikult loodud tugisüsteemi, mille toimimine on meile eeskujuks ehituskooli õppesüsteemi arendamisel.