Euroopa merekomitee esitles 7. oktoobril loodus- ja humanitaarteaduste ühisstrateegiat Euroopa merealade esiajaloolise kultuuripärandi uurimiseks. Eesti teadlastest osales uurimisrühma töös TÜ geoloogia vanemteadur Alar Rosentau, strateegia valmimisse panustasid TÜ laboratoorse arheoloogia professor Aivar Kriiska ja Euroopa merekomitee liige akadeemik Tarmo Soomere (TTÜ), teatas Taru ülikooli pressiesindaja.

„Maailmamere tase on enamuse viimasest miljonist aastast olnud oluliselt madalamal tänapäevasest – ja seda kuni 120 meetrit. Euroopa territoorium võis olla 10–20%, jääaegade maksimumidel, kui vesi oli seotud mandriliustikesse, aga ligi 40% suurem kui tänapäeval,” kõneleb Alar Rosentau.

Euroopas on kaardistatud üle 2500 rannikumere esiajaloolise asulapaiga või arheoloogilise leiukompleksi, mis vajavad loodusteaduste kompetentsust mõistmaks, kuidas kohanes esiaja inimene muutuva kliima ja mere tasemega, seda kliima ja mere taseme eesootavate muutuste kontekstis.

Eelajalooline merepõhi on loodusliku erosiooni ja tööstustegevuse tagajärjel hävinemas. Seega vajavad rannikumere esiajaloolised asulapaigad põhjalikku uurimist ja toetust Euroopa Liidu tasandil, sest ülikoolidel ja riiklikel institutsioonidel puudub jaks projekti üksi rahastada.