Eesti keelt ja kultuuri asusid sel sügisel ülikoolis õppima teiste hulgas Tian, Oksana, Petra ja Andriy; seda oma kodumaal – Hiinas, Venemaal, Tšehhis ja Ukrainas. Lisaks neile veel ligi tuhatkond tudengit kokku 30 välismaa kõrgkoolis.

Üldjuhul on eesti keel kolmas või neljas võõrkeel, mida õpitakse kas kohustusliku ainena soome-ugri erialal või valik- või vabaainena huvist Eesti vastu. Kõige enam on õppureid naaberriigis Soomes, kus praegu õpetatakse eesti keelt ja kultuuri neljas ülikoolis: Helsingis, Tamperes, Turus ja Oulus. Kokku õpib Soome ülikoolides eesti keelt umbes 400 üliõpilast.

Ka Saksamaal ja Venemaal saab sel aastal eesti keelt õppida neljas ülikoolis, Ungaris saab erinevaid Eesti aineid õppida kolmes kõrgkoolis. Poolas toimuvad eesti keele tunnid kahes ülikoolis. Rootsis õpetatakse eesti keelt küll vaid Uppsala ülikoolis, kuid seal saavad veebikursuse vahendusel õppida huvilised üle kogu maailma, kui õppur oskab piisavalt rootsi keelt. Pekingis tuli septembris eesti keele tundi 29 algajat, jätkab ka edasijõudnute rühm. Olenevalt sellest, kas aine on kohustuslik või vabatahtlik, on keelerühmas 5–30 õppurit.

Eesti keele tudengid Komis ja USA-s

Sel sügisel õpib eesti keelt ja kultuuri kümmekond tudengit ka Komimaal Sõktõvkaris. Komi riigiteenistuse ja juhtimise akadeemia üliõpilased suunduvad tulevikus kohaliku omavalitsuse ametipostidele, eesti keelt saaksid nad kasutada oma töös, et säilitada ja arendada suhteid sugulasrahvastega, sealhulgas Eestiga. Lektor töötab Sõktõvkaris pilootprojekti raames, mis tähendab, et eesti keele intensiivkursus kestab kuni novembrini. Samas on akadeemia ja üliõpilased väga huvitatud eesti keele õpingute jätkamisest kevadel. Venemaal on õpetuskeskused veel Moskvas, Peterburis ja Pihkvas.

USA-s saab eesti keelt õppida Bloomingtonis Indiana ülikoolis ja Seattle’is Washingtoni ülikoolis. Indiana ülikoolis on võimalik õppida 71 keelt, nende hulgas eesti keelt, mida tuleb õppida vähemalt neli semestrit. See on ainus kõrgkool ­USA-s, kus regulaarselt õpetatakse vähemalt kahe taseme eesti keele kursust. Eesti keelt on ülikooli tulnud õppima ka eesti juurtega õppureid.

Washingtoni ülikoolis käib lisaks õppetööle vilgas kultuurielu koostöös  Seattle’i eestlaste kogukonnaga. Eelmise õppeaasta lõpus korraldas sealse ülikooli skandinavistika õppetool laulupeo, kus iga keeleõpperühm laulis teistele ühe laulu nende õpitavas keeles. Eesti keele üliõpilased esitasid „Laulu põhjamaast”. Igal sügisel korraldab Seattle’i Baltimaade kogukond mardipäeva laada, kus esinevad eesti, läti ja leedu koorid ja rahvatantsijad. Sel aastal on see pühendatud Balti keti 25. aastapäevale.

Keel selgeks üle silla

Mitmes ülikoolis on rakendatud keeleõpetamiseks veebi- või videosilda, et õpetada eesti keelt riigi teistes osades õppivatele üliõpilastele. Kõige paremini on see käivitunud Rootsis Uppsala ülikoolis, aga ka USA-s Indiana ülikooli ja Pariisis ida keelte ja kultuuride instituudi (INALCO-s) loenguid edastatakse ekraanide kaudu kaugemal elavatele üliõpilastele.

Usinamad välisüliõpilased saavad tulla suvel Eestisse tasuta keelekursusele ning taotleda uurimistööde tegemiseks Estophiluse stipendiumi. Tänavustele suvekursustele soovis tulla 200 üliõpilast, kuid tasuta kohad said vaid kõige motiveeritumad. Estophiluse stipendiaadid kirjutavad uurimistöid väga erinevatel teemadel, näiteks keskkonnakaitsest, kirjandusest, kunstist, rahandusest, õiguskantslerist jne. Pea kõik stipendiaadid jäävad ühel või teisel viisil Eestiga seotuks ja nii mõnigi on taotlenud stipendiumi ka järgmiseks Eesti-teemaliseks uurimistööks.

Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe (EKKAV) toetamine ei piirdu aga ainult lektorite lähetamise ja üliõpilaste stipendiumitega. Välismaa kõrgkoolid saavad igal aastal Eestist ka uusi eestikeelseid õppematerjale, eesti keelt ja kultuuri õpetavatele lektoritele pakutakse täienduskoolitust, lisaks käib teavitustöö ja pilootprojektid nii Eestis kui ka välimaal.

Programmi tegevusi viib ellu Eesti Instituudis asuv välisõppe sekretariaat, kes koordineerib ülikoolides ja väliseesti kogukondades eesti keele õppe toetamist. Nii meenutavad instituudi ruumid igal suvel raamatuladu, sest õpikukaste saadetakse pea kõigisse Euroopa riikidesse, aga ka USA-sse, Austraaliasse ja Hiinasse.

Õpetajad õpilase rollis

Välismaa kõrgkoolide eesti keele ja kultuuri lektorid olid ise õpilase rollis Hiiumaa koolitusseminaril. Lektorid said aimu, mis nõu anda tulevastele eesti kirjanduse tõlkijatele, teavet uute sõnaraamatute ja õppematerjalide kohta. Reigis jalutati koos Tõnu Õnnepaluga, kes pajatas nii pastoraadist kui ka oma loomingust. Mängiti keeleõppemänge, millega tuua vaheldust käändelõppude ja süntaksi õpetamisele.

Suveseminarid toovad kokku lektoreid üle ilma, igal neljandal aastal on seminari asemel konverents „Eesti keel ja kultuur maailmas”, mis koondab akadeemilise ja rahvuskaaslastele suunatud välisõppega seotud inimesi. Järgmine konverents toimub 2016. aastal. Kui suvekoolitused toimuvad kõrgkoolide lektoritele ja kogukondade õpetajatele eri kohtades ja aegadel, siis konverents toob kokku kõik õpetajad. Kuigi rahvuskaaslaste ja üliõpilaste õpetamise teemad osaliselt kattuvad, on siiski ka palju erinevat. Rahvuskaaslase puhul räägime üldjuhul emakeele õpetamisest ja säilitamisest, kõrgkoolides õpetatakse täiskasvanud õppuritele eesti keelt võõrkeelena.

Eesti keelt ja kultuuri õpetavad välismaa kõrgkoolides nii Eesti riigi lähetatud lektorid kui ka välismaal elavad estofiilid või eestlased. Kui Eestist lähetatud lektorite saatmist rahastab Eesti haridus- ja teadusministeerium, siis kohapealt tööle võetud lektori tasu tuleb ülikoolilt.

—

EKKAV programmi raames välisriikidesse saadetud lektorid

• Peterburi riiklikku ülikooli Maarja Hein
• Vilniuse ülikooli Sigita Komarovskyte
• Pariisi ida keelte ja kultuuride instituuti (INALCO) Viivian Jõemets
• Göttingeni Georg Augusti ülikooli Päivi Remme
• Varssavi ülikooli Svetlana Kass
• Lvivi ülikooli Riina Roasto
• Brno Masaryki ülikooli Anni Tammemägi
• Pekingi välisõpingute ülikooli Ilona Tragel
• Läti ülikooli Kerttu Kibbermann
• Sõktõvkari Komi vabariiklikku riigiteenistuse ja juhtimise akadeemiasse Lea Jürgenstein (pilootprojekt).