Eesti põhikooliski võiks soome keelt praegusest rohkem õpetada, märgiti soome keele õpetajate vestlusringis.

Uue õppekava kohaselt võib õpetada soome keelt muude võõrkeelte kõrval ka põhikoolis. Või­ma­lu­sest on haaratud kinni nii Tartus, Pärnus, Viljandis kui ka Jõgeval, mujal jätkatakse soome keele õpe­tamist gümnaasiumides. Et põhikoolilõpetajal on lisaks matemaatika- ja ema­keele­eksamile vaja teha veel üks valik­eksam, tuli tänavu katsetamiseks koostada ka soome keele eksamimaterjal. Eksamimaterjali koostamise meeskonda kuulusid Madean Altsoo, Tiiu Kruus, Terje Kruusimaa, Kristel Maltis, Piret Meresma ja Ebe Talpsepp. Koostöös Innove ja Soome Instituudiga, mille poolt koordineerija oli Juhani Koivuviita, saigi töörühmal katseeksam valmis.

Tegemist on A2-taseme eksamiga, kus peamine rõhk on pandud igapäevasest kõnekeelest arusaamisele, aga ka oskusele vastata kirjalikele küsimustele. Teemade ja sõnavara valikul arvestati, et eksamit teeb 15–16-aastane õpilane. Ei puudunud ka kuulamis- ja rääkimisülesanded, nagu põhikooli lõpueksamid mis tahes võõrkeeles ette näevad.

Eksamimaterjali koostajad tunnistasid, et kuigi nad on kogenud soome keele õpetajad, tuli neil töö käigus nii mõnigi kord ülesandetüübid ja nende raskusaste üle vaadata.

Valminud katseeksamit tegid tänavu kevadel 8. klassi soome keele õppijad. Kohati tundus eksam õpilastele raske. Et see on aga mõeldud läbi viia 9. klassi lõpus, on õpilastel veel aasta jagu aega keelt omandada ja põhikooli lõpuks on eksam jõukohane kõigile eksamitegijatele.

Soome keele eksami töörühma koordinaator Juhani Koivuviita märgib, et tehtud on väga suur töö, eriti arvestades, et meeskonna liikmetest ei olnud keegi varem eksamimaterjale koostanud. Kui keelehuvi jätkuks teisteski koolides, aitaks ehk teadmine eksami tegemise võimalikkusest muuta soome keele õppimist põhikoolis süsteemsemaks ja kavakindlamaks. Unistada võib ju sellestki, et Soomes elavad eesti lapsed teevad Soomes põhikooli lõpus eesti keele eksami. Nii püsib neil emakeel paremini meeles ja lihtsam on Eestisse tagasi tulla. (Muidu Soomes põhikooli lõpus eksameid ei ole.)

Millise õpiku järgi põhikoolis soome keelt õpitakse?

Hea eksam eeldab häid õpikuid ja tegelikult pole neid vähe, ütlevad soome keele eksamimaterjali autorid. Põhikooli vanemale astmele sobib väga hästi soome keelt teise keelena õpetav põhikooliõpik „Suomi 2. Minä ja arki”. See viib õpilased A2-tasemele. Seal on lisaks lugemisele kuulamismaterjali, aga ka nii häid rollimänge, et keeltekooli õpetajad on kasutanud neid isegi arstide õpetamiseks. Õpiku juurde kuulub ka väga hea õpetajaraamat. Soome keele iseõppijale sobib hästi „Hyvin menee”. Hea õpik on ka „Suomen mestari”. Kui need pealkirjad internetti tippida, leiab õpikud kergesti üles. Paraku on soome õpikud üsna kallid, eriti õpetajaraamatud, ja kopeerida neid ei tohi.

Sellisel juhul võib kasutada Eesti autorite õpikuid, näiteks Kaare Sarki soome keele õppekomplekti algajale „Hyvä – parempi – paras”. (2009). Ka sellel on kuulamismaterjalid juures. Õpikus ei anta õpilasele grammatikareegleid valmis kujul, vaid ta peab need ise avastama. Mai Frick on andnud välja „Soome keel iseõppijale”(2011). Kõige uuem soome keele õpik on aga Margit Kuuse uustrükk „Suomi selväksi” (2013). Vanematest õpikutest on hea Eestis varem nooremate laste õpetamisel kasutatud juba ammu välja antud algklassidele sobiv „Aloitetaan yhdessä”.

Soome keele õppijatel on palju kasu Soome arekeelseist (selkokieli) ehk selgesti arusaadavas keeles raadiosaadetest. On ajaleht Selkouutiset, mille audiovariandis loetakse tekste ette hästi lihtsas ja aeglases soome keeles. Internetist leiab selle kanali üles märksõna „selkosanomat” järgi. Uudised on mõeldud adapteeritud teksti vajavatele soome keelt emakeelena rääkijatele, kuid sobivad suurepäraselt ka soome keele õppijatele. Teksti loetakse aeglasemalt, kui ollakse harjunud, nii et igaüks lihtsalt peab aru saama, millest jutt on. Soome keele õppijatele meeldib väga selliselt esitatud päevauudiseid tunnis kuulata. Mõnigi õpilane kuulab „selgeid uudiseid” iga päev. Kui sinna lugeda juurde ka adapteeritud juturaamatuid, mida Soomes samuti välja antakse, siis läheb soome keele õpe üsna jõudsalt.

Elulähedane õppimisviis

Soome keele eksamimaterjali koostanud õpetajad toonitavad, et tänapäeval õpitakse paljudes Eesti koolides soome keelt elulähedaselt. Kohati kasutatakse elemente sugestiivõppest, mille üks põhimõtteid on, et keeleõppija omandab võõrkeelt nagu emakeelt – tehes asju „nagu päris”. Näiteks lihtsaid tutvumisväljendeid harjutades tõustakse päriselt püsti, antakse üksteisele kätt, vaadatakse silma. Tihti minnakse klassist välja: turu teemat õpitakse turul, käiakse poes, pangas, postkontoris. Teejuhatamist õppides näidatakse, kuidas on kõige parem minna kaubamajja, apteeki, ujulasse jm. Kooli koridoris selgitatakse kaaslastele, kus on raamatukogu, puhvet, WC – „lähed otse, siis vasakule, siis üles jne”. Sügisel tuuakse köögiviljakorv klassi, kirjeldatakse, maitstakse, müüakse ja ostetakse. „Kui palju maksab? Kui palju ma tagasi saan?” Köögiviljadest on tunnis ka süüa tehtud oma tegevust soome keeles kirjeldades.

Igat liiki tegevus ja liikumine on elulähedases õppeviisis tähtsal kohal. Vahel meeldib õpilastele omavahel võistelda: astud trepist üles ja ütled iga astme peal soomekeelse lause. Kes kõige kõrgemale jõuab? Lapsed on rivis ja hakkavad otse edasi astuma, öeldes iga sammu peal soomekeelse sõna. Kes kõige kaugemale jõuab? Paned mütsi pähe ja kingad jalga, samal ajal ütled soome keeles, mida sa teed. Raamatust „Lasten lorut” võetud laulumängudega õpitakse selgeks väljendid „ees”, „taga”, „kõrval”, „paremal”, „vasakul” jne – täpselt, nagu väiksed soome lapsed seda kõike õpivad. Palju väljendeid õpitakse selgeks tantsides, karaoket lauldes, luuletuste ettelugemise võistlusel, raamatust „Leikkikirja” võetud keelemänge mängides. „Selline tund läheb nii ruttu, et õpilased küsivad imestusega: kas juba on läbi?” ütlevad soome keele õpetajad.

Milleks eesti lapsele soome keel?

Eesti ja Soome suhted muutuvad järjest tihedamaks. Näiteks paljud kutsekooliõpilased õpivad soome keelt, sest nende õppekava näeb seda ette – praktikapaigad on mõnikord Soomes ning vähemalt teenindusaladel põhjanaabritest puudust ei ole. On õpilasi, kes tahavad Soome ehitajaks või teenindajaks minna. Mõistagi õpivad soome keelt vahetusüliõpilased. Soome keel huvitab ka neid, kelle vanemad või tuttavad juba töötavad Soomes. Kuid Eestiski on soome keelt üha rohkem vaja. Näiteks arstid õpivad seda, et suhelda Soomest tulnud patsientidega. Soome turistidele meeldib väga, kui kaupluses, kohvikus, muuseumis jm neid soome keeles teenindatakse. Kasuks tuleb keeleoskus ka Eestis asuvates Soome firmades.