Värske uuringu põhjal on kõrgkooliõpingute katkestamise põhjuseks enamasti vale erialavalik, aga ka rahalised raskused, õppesuutmatus või madal ühtekuuluvustunne – sageli aga mitme teguri koosmõju, andis teada haridus- ja teadusministeeriumi pressitalitus.
Uuring „Kõrgkooliõpingute katkestamise põhjused ja ennetamise võimalused EL-i riikide näitel” osutas, et õpingute katkestamiseni viib reeglina nimetatud põhjuste kombinatsioon.
Vale erialavaliku põhjuseks on omakorda see, et noor on valinud eriala vanemate survel või sõprade eeskujul. Selle vältimisel on võtmetähtsusega karjäärinõustamine ning kõrgkoolide endi erialade tõhusam tutvustamine.
Rahaliste raskuste välistamiseks on kehvemal majanduslikul järjel perekondadest tulevate üliõpilaste puhul äärmiselt oluline riiklik õppetoetuste ja -laenude süsteem.
Uuringu kohaselt on katkestamise ennetamisel olulisim roll kõrgkoolidel. Tähtsal kohal on toetava akadeemilise ja sotsiaalse keskkonna kujundamine ning toimivad tuutori- ja mentorprogrammid. Samuti pakuvad Euroopa kõrgkoolid karjääriplaneerimise, õpioskuste, enesetõhususe arendamise ja motivatsioonikursusi, mille eesmärgiks on parandada üliõpilaste akadeemilist hakkamasaamist.
Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski sõnul on ministeerium plaaninud tegevusi, mis peaks aitama ennetada ja vähendada kõrgkoolist väljalangevust. Septembris alustas üle Eesti tööd 16 Rajaleidja keskust, kus ligikaudu 200 spetsialisti pakuvad noortele nii õppenõustamis- kui karjääriteenuseid.
„Karjääriabi on kättesaadav kõigile noortele, sõltumata sellest, kas nad elavad suurlinnas või väikevallas,” kinnitas minister. „Kehvematest oludest pärit üliõpilased saavad alates eelmisest sügisest taotleda vajaduspõhist õppetoetust. Paari kuu pärast, kui algab kevadsemester, laieneb toetuse saajate ring, taotlemise tingimused muutuvad üliõpilastele soodsamaks ja lisandub uus toetusliik – vajaduspõhine eritoetus.”
Uuringus analüüsiti seitset Euroopa Liidu riiki, kus on OECD kõrgharidusstatistika kohaselt kõrgeim lõpetamise määr: Taani, Suurbritannia, Soome, Saksamaa, Rootsi, Hispaania ja Iirimaa. Andmeallikana kasutati uurimisraporteid, teadusartikleid, juhendeid, kõrgkoolide ja valitsusasutuste kodulehti, samuti küsiti infot riikide haridusministeeriumidelt ja kõrgharidusasutustelt. Lisaks toimus kaks seminari, kus arutati, mis meetmeid tuleks Eesti kõrgharidussüsteemis rakendada, et katkestamisi ennetada ja katkestanute õpingute jätkamist toetada.
Uuringu koostas TÜ sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Uuringu valmimist toetas HTM Euroopa Sotsiaalfondi programmist „Kõrghariduse katkestanute haridustee jätkamine – TULE”.
Lisa kommentaar