Haridus- ja teadusministeeriumi pressitalitus kinnitas teisipäeva õhtul, et koolilõuna toetuse eesmärk on tagada tasuta koolilõuna kõigile õpilastele ning riigikoolides vastutab selle eest riik.

„Riik vastutab täielikult tasuta koolilõuna pakkumise eest riigikoolides ning neis on sellest aastast tasuta toit ka tagatud,” seisab ministeeriumi pressiteates. „Kuna enamiku koolide pidajaks on kohalik omavalitsus, siis ei saa riik otse korraldada koolilõuna pakkumist koolides ning kanda ka kõiki kulusid. Ka põhikooli koolilõuna puhul on riik aastate jooksul toetanud omavalitsusi toiduainete kulude katmisel ning teenuse osutamise kulud on olnud omavalitsuse kanda.”

Ministeeriumi teatel kasvas koolilõuna jaoks omavalitsustele antav toetus 2015. aastal 19,6% ehk 2,8 miljonit eurot, sest riik annab sellel aastal 136,5-eurost koolilõunatoetust iga gümnaasiumiõpilase kohta. Toetuse kasv puudutab enam kui 22 000 gümnasisti. Sellega võrdsustatakse koolilõuna toetamise tingimused gümnaasiumis ja põhikoolis.

Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski sõnul on 2,8 miljoni lisaeuro eesmärk tagada koostöös omavalitsustega tasuta koolilõuna ka igale gümnasistile. „Tasuta soe söögikord koolis on äärmiselt vajalik sotsiaalmajandusliku ebavõrdsuse tasandamiseks, võimaldades vaesematest peredest pärit õpilastel korralikult süüa ning õpingutele keskenduda. See on olnud oluline meede haridusliku kihistumise vähendamisel,” ütles minister.

„Tunnustan neid omavalitsusi, kes on juba varem taganud tasuta lõuna nii põhikooli- kui ka gümnaasiumiõpilastele. Samas on tõsi, et mõned omavalitsused on otsustanud mitte lisada omalt poolt vajalikku rahalist ressurssi ning on nõudnud selle summa välja lapsevanematelt. Mina seda õigeks ei pea, ent see on kahtlemata kohaliku omavalitsuse õigus. Mõistagi peab sellisel juhul vald või linn oma elanikele põhjendama, miks ei peeta tasuta koolilõunat prioriteetseks,” rõhutas Ossinovski.