Eesti Goethe-Selts koostöös Tartu saksa kultuuri instituudi ja Tallinna Goethe instituudiga kuulutas läinud aasta 25. septembril välja tõlkevõistluse. Tõlkimiseks oli aega kaks kuud. Võistlusele saabus ühtekokku kümme tõlketööd – kolmelt üliõpilaselt ja seitsmelt kooliõpilaselt. Tulemused tehti teatavaks 18. detsembril Tartu saksa kultuuri instituudi saalis.

Kaks aastat tagasi toimunud esimesel tõlkevõistlusel võisid osaleda ainult keskkooli- ja gümnaasiumiõpilased ning tõlkimiseks oli välja pakutud valik saksa kirjanduse suurkuju Johann Wolfgang Goethe tekste (proosa, essee ja luule žanris), mis olid seni eesti keelde tõlkimata või siis jäänud tõlgituna käsikirja.

Tänavu olid osalema oodatud ka tudengid ja valida võis tekstide vahel, mille autoriteks kolm „Goethe ajastu” sulemeistrit, kes on jätnud mälestusväärse jälje Baltikumi saksakeelsesse kirjandusse: Pärnu eraklik kirjamees Carl Gustav Jochmann – omanäoline keelefilosoof ja avaliku sõna tähtsustaja, keda on peetud Baltikumi andekaimaks publitsistiks; Tallinna teatrimees August von Kotzebue, kelle arvukad, vist lausa loendamatud näidendid olid tema eluajal ja veel kaua hiljemgi kõige mängitumad lavateosed kogu Euroopas; ja Kuramaa autor Elisa von der Recke – Baltikumi esimene kutseline naiskirjanik. Kõigi kolme kohta sobib kasutada ka „valgustaja” tiitlit.

Kohalike autorite tekstid said valitud selleks, et laiemalt teadvustada: heatasemelist, omal ajal mõjukat ja veel tänapäevalgi lugejaid kõnetavat saksakeelset kirjandust on loodud siin Baltikumiski, sealhulgas Eesti alal, kui me ka seda tõsiasja hilisemate kultuurimurrangute tagajärjel mõnikord enam ei mäleta.

Üks mis kindel, vaatamata sellele, et saksa keele oskus Eestis järjepidevalt kahaneb ja mõnigi saksa keele õpetaja on olnud sunnitud ametit vahetama, ei saa saksa keelest sel maal kunagi „lihtsalt ühte võõrkeelt” seni, kuni huvitume selle maa, tähendab omaenda kultuurilistest juurtest.

Pool osalejatest oli tõlkinud Carl Gustav Jochmanni lühiesseid. Jochmanni-tõlkijad pälvisidki esikoha nii tudengite kui ka õpilaste arvestuses. Üliõpilaste hulgast tunnistati parima tõlke esitanuks Silva Lilleorg (Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia doktorant), kooliõpilastest läks esikoht Ida Maria Orulale (Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasium, 11. kl). Märgiti ära ka Anneliis Rea (Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasium, 11. kl), kes esitas võistlusele Elisa von der Recke omaeluloolise teksti tõlke. Pärnu õpilaste saksa keele õpetaja Epp Suigusaar on teinud õige kiiduväärset tööd.

Tallinna Goethe instituudi eriauhinna, Langenscheidti sõnaraamatu, said Anneliis Rea ja Kätriin Juhandi (Tallinna Kadrioru saksa gümnaasium, 11. kl; õpetaja Ülle Urm), kes oli tõlkinud Elisa von der Recke autobiograafiapala. Žürii (Tiina Paesalu, Ülo Matjus, Liina Lukas, Kairit Kaur, Tiina-Erika Friedenthal, Vahur Aabrams) tõstis esile ka Hanna-Lisett Lubi (Tartu Jaan Poska gümnaasium, 11. kl, õpetaja Taimi Oidjärv) tõlget August von Kotzebue näidendikatkendist. Hanna-Lisett Lubi oli osalenud ka esimesel tõlkevõistlusel, tollal noorimana, ning paistnud hea sõnastajana silma juba tookord. Esimese tõlkevõistluse võidutööd ilmusid 2013. aastal ajakirjas Akadeemia, tänavuse tõlkevõistluse parimad tõlked on kavas samuti trükis avaldada.

Laureaadid Silva Lilleorg ja Ida Maria Orula said auhinnaks reisi Saksamaale Weimarisse rahvusvahelisele Goethe-seltside peakoosolekule, mis toimub 2015. aasta mais ning on pühendatud seekord romantismile. Peakoosolek – see kõlab teadagi ametlikult, tolmuselt ja igavalt, tegu on aga mitmepäevase, rohket kultuuri- ja teadusprogrammi ning ekskursioone sisaldava üritusega saksa kultuuriloo jaoks märgilises linnas, kuhu iga kahe aasta tagant, nüüd juba 84. korda, koguneb suvistepühadejärgsel nädalal hulganisti osalejaid paljudest maailma maadest.