Muinasteadlaste töö ei sea piire

Eesti, Läti ja Vene arheoloogid kogunesid hiljuti Pihkvas, et teha kokkuvõtteid kolmeaastasest piiriülesest koostööst muististe ja muuseumide vallas Euroopa Naaberluse ja Partnerluse Instrumendi 2007–2013 programmi EstLatRus arheoloogiaprojekti „Arheoloogia, võim, ühiskond” raames.

Kui võim ja ühiskond kogesid rahutuks tegevaid aegu nii terves maailmajaos kui otse projektialal Peipsi-Pihkva järvistu ümbruses, siis teadlased ja museoloogid jätkasid plaanitu elluviimist poliitilistest tõmbetuultest hoolimata. Ühistele ekspeditsioonidele ja väljakaevamistele lisaks üllitati arvukalt trükiseid kolme riigi piirialade arheoloogiamälestistest, täiendati Tartu ülikooli muinasleidude kogu, uuendati Pihkva, Aluksne ja Ludza muuseumide konserveerimislaboreid, hoidlaid ja eksponaate, kerkimist jätkas Rõuge muinasküla. Kolmandat aastat ilmus mahukas ja rikkalikult illustreeritud arheoloogia aastakiri Tutulus populaarse ajakirja Horisont tasuta lisana. Rahvusvahelise arheoloogiaprojekti tegemisi ja tulevikuplaane kajastavad interneti koduleheküljed http://www.estlatrus.eu, http://www.aac-project.eu/et/ ning http://tutulus.ee/.

Ühisprojekti lõppemisega samal ajal ilmus ainulaadne koguteos. Kolleeg Leiu Heaposti toimetamisel anti välja antropoloog Karin Marki (1922–1999) elutöö – „Soome-ugri rahvaste füüsiline antropoloogia”. Poole sajandi jooksul mõõdistas autor kõigi soome-ugri rahvaste 112 rühma esindajaid ning võrdluseks üheksa indoeuroopa ja 12 turgi rahvaste liikmeid. Esitatud andmestik 13 000 isiku kohta on analüüsitud autori loodud indeksite meetodil veel arvutieelsel ajastul. Ligi 40 pea ja näo tunnust juuste ja habeme, lauba, silmade, nina, kõrvade, suu ja lõua kuju ning naha värvuse kohta lubavad teha järeldusi rahvusrühmade võimaliku suguluse, mongoliidsuse ja europiidsuse jpm kohta. Tänapäeva noortele arheoloogidele, kel kasutada täppismõõteriistad, võiks need olla abiks muistsete matuste määratlemisel. Kaua ilmumisjärge oodanud uurimus on nüüd kättesaadav igaühele, kes tunneb huvi oma rahva ja naabrite ning antropoloogiateaduse vastu.

Kommentaarid

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Palamuse muuseumis muutub õppimine kogemuseks

Palamuse muuseumi haridusprogrammid peavad silmas riiklikus õppekavas kirjeldatud õpitulemusi ja üldpädevusi. Suurem rõhk on ajalool ning kultuuri- ja…

1 minut

Tartu ülikooli muuseumi haridusprogrammid toetavad õppetööd

Kuidas muuta koolitunnid õpilasi senisest rohkem kaasavaks? Kuidas aidata neil seostada õpikutes olevat pärismaailma vaatluste…

2 minutit

Projekt „Terve tervis“ kui terviklik õpikogemus

Juba teist aastat on Eestimaa koolidel võimalik osa saada tervisemuuseumi ja Rimi Eesti koostöös kokku pandud tervisliku…

2 minutit
Õpetajate Leht