Kuidas seostada reaalset elu praegusest enam haridusega ning meelitada noori STEM-valdkonna aineid õppima? Ettevalmistamisel olev teadus- ja tehnoloogiapakt peaks neile muredele senisest süsteemsemalt lahendusi pakkuma.

Pakt on laiapõhjaline ühiskondlik koostöökokkulepe, mille eesmärk on kirjeldada konkreetset tegevust ja ressursse, mis on suunatud STEM- (Science, Technology, Engineering, Mathematics) valdkonna kolme olulise teema arendamiseks. Need on valdkonna populariseerimine noorte seas ja ühiskonnas laiemalt, STEM-hariduse kvaliteedi tõstmine kõikidel haridusastmetel ning STEM-sektoris töötamise väärtustamine. Teadus- ja tehnoloogiapakti ellukutsujad on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning haridus- ja teadusministeerium ja sellega oodatakse liituma eri osapooli: lisaks kõikidele ministeeriumidele ka tööandjate esindusorganisatsioone, ametiliite, ettevõtteid, kohalikke omavalitsusi, haridusasutusi (üldharidus-, kutse- ja ülikoole), mittetulundussektorit. Pakti loomine on kirjas ka vabariigi valitsuse tegevuskavas.

Koostööleppe ettevalmistamist ja elluviimist koordineerib Eesti teadusagentuur. Juba mõnda aega on koos käinud töörühm, mida juhib teadus­agentuuri teaduse populariseerimise osakonna arendusjuht Signe Ambre.

„Paktiga võib liituda iga soovija,” märgib Ambre, „kellel on nägemus, mida ja kuidas muuta, ning valmidus panustada raha, tööaega või arendada oma töö sisu.”

Tööturul tekkimas mõõn

Miks on nüüd valdkond nii teravalt luubi alla võetud?

„Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi analüüs näitab, et lähiaastatel lahkub peamiselt vanuse tõttu tööjõuturult kümneid tuhandeid inimesi. Nende asemel on vaja uusi töötajaid,” ütleb Ambre. „Ka tööandjate hinnangul läheb aasta-aastalt tõsisemaks probleem, et pole piisava kvalifikatsiooniga inimesi, kes tuleks toime üha keerukama tehnoloogia ja tööülesannetega.”

Liiga vähe noori valib STEM-valdkonna kasuks, kõrghariduses praegu veidi üle 30%. Noored teevad oma erialavalikuid sellest tulenevalt, mida õpivad sõbrad või soovitavad vanemad. Tundub hirmutav, kui õppekavade kirjelduses on palju matemaatikat. Kuid erialaga, mis õppimiseks tundub lihtne ja huvitav, ei pruugi tööturul olla midagi peale hakata. Kui vaadata töötukassa andmeid, siis rohkem otsivad tööd humanitaar- ja sotsiaalvaldkonna töötajad ning lihttöölised, samuti on noorte tööpuudus keskmisest suurem.

„Asutuste ja ka riikide statistikat uurides võib öelda, et STEM-valdkond annaks elukutsevalikul oluliselt laiema põhja,” ütleb Ambre. „Oluline ongi tekitada arusaam, et see valdkond pole hirmus, ja näidata, et need ained on huvitavad. Näiteks selgitada, et kui õppida matemaatikat või füüsikat, ei saa lõpetanuist ainult teadlased ja õpetajad, vaid ka nõutud spetsialistid ettevõtetes. Vabaneda tuleb mõttemallist, et reaalained on rohkem poiste teema. Ka mujal Euroopas lähevad tüdrukud seda suunda vähem õppima. Tuleb teha palju tööd, et suhtumine muutuks.”

Firmad annavad ülesandeid

Õppekavadesse on küll kirjutatud, et laps peab saama ülevaate töömaailmas toimuvast, aga kuidas seda korraldada, on kooli oma valik. See eeldab head tahet ja hoolikat läbimõtlemist. Siin tahabki teadusagentuur appi tulla.

„Ettevõtete kaasamine ja nende tegevuse seotuse näitamine STEM-valdkonnaga aitab õppe sisule palju kaasa, seepärast on ka meie eesmärk ettevõtteid koolidega kokku viia. Ühe võimalusena saaksid õpilased ainetundides lahendada firmadelt saadud ülesandeid ja pärast esitleda oma lahendusi või kasutada ettevõtete abi koolis kohustusliku uurimis- või projektitöö läbiviimiseks,” toob Ambre näiteid.

Kuna koostöövorme on palju, on ettevalmistamisel ka nende kirjeldused – alati ei pruugi õpetaja või ettevõtte juht kõiki võimalusi näha. Koos ettevõtetega on koolituste eesmärk toetada õpetajaid, et nad saaks mõtteid, kuidas oma ainet ettevõtete maailmaga siduda.

Koolide ja ettevõtete koostöös kavandatav tegevus on kasvanud välja oktoobris lõppenud rahvusvahelisest programmist InGenious, kus suurettevõtted pakkusid mitmesuguseid kogemusi õppetöös kasutamiseks enam kui tuhandele klassile üle Euroopa. Eestist osales kolme aasta jooksul ligi kakskümmend õpetajat oma klassidega. Õpilased ütlesid, et said õpitavast paremini aru ja see muutus huvitavaks, kui nad said teooria siduda konkreetse elulise ülesande lahendamisega. Õpetajad leidsid aga, et see arendas ja tõstis motivatsiooni nii õpilastel kui ka õpetajatel endil.

Peaaegu ainus eeskuju Eestile on Holland, kus kümmekond aastat tagasi STEM-valdkonna õppijate arv kukkus ja asuti otsustavale rünnakule.

„Kasvunumbrid on neil tulnud kümne aastaga ja tõus on olnud pidev,” ütleb Ambre.

Eestis katkestavad kutsehariduses STEM-valdkonna õppijatest oma õpingud enam kui pooled õppima asunutest. Kas seepärast, et nad valisid vale eriala või ei olnud õppetöö piisavalt huvitav? Eri osapooled peaksid mõtlema selle üle, et haridusse läheb küll suur hulk raha, aga kui efektiivselt seda ikkagi kasutatakse.

„Meie plaanid on suured, aga vajadus probleemi lahendada veelgi suurem,” sõnab Ambre. „Nii et julgesti võivad meiega ühendust võtta kõik koolijuhid ja õpetajad, kes soovivad õppetööd rikastada, samuti ettevõtete esindajad. Sõltumata sellest, mis valdkonnas ettevõte või organisatsioon tegutseb või kui suur ta on – midagi saab ta STEM-hariduse edendamiseks kindlasti ära teha.”

Vt ka Urmas Nemvaltsi lõbusat nägemust STEM-valdkonnast: https://www.youtube.com/watch?v=3RQxwpnMqIE

Lugu on valminud tänu Euroopa sotsiaalfondist rahastatud programmile „TeaMe” ning ilmus esmakordselt veebiportaali miks.ee uudiskirjas.

—

KOGEMUS

Protsent on sama koolitunnis ja elus

Lapsevanem Kadi Roosipuu haaras eelmisel aastal ohjad ja korraldas sponsorite toel ise õpilastele ettevõtete külastusi. Matemaatika õppimist toetava projekti mõte sai alguse Roosipuu õpingute käigus TLÜ haridusteaduskonnas ja faktist, et tema 8. klassis õppiv poeg tahab minna informaatikat õppima, aga matemaatikatund talle ei meeldi.

„Põhimõte on, et põhikooli vanema astme lapsed näeksid, kus matemaatikat elus vaja läheb ja et nende emad-isad kasutavad matemaatikat,” selgitab Roosipuu.

Projekti tulemusena on saanud vähemalt 200 eri koolide õpilast õppida matemaatikat ettevõtetes, näinud firmade töökorraldust ning oskavad paremini seostada arvude ja valemite kasutamist tavaelus ning koolis.

Õpetajate tagasiside:

„Uurisime lastelt, kuidas neile ettevõtte külastus ja toimunud tund meeldis. Enamik oli lausa vaimustuses. Meeldis nii ettevõte ise kui ka eluline lähenemine matemaatikale. Hiljem tunnis ei olnud vaimustus raugenud. Üks noormees plaanib külastatud ettevõttesse tulevikus tööle minna.”

„Minu kõige tugevam tagasiside oli, et protsent, mida igal pool kasutati, oli laste jaoks täiesti teine asi kui see, mida oleme teinud tunnis. Seega pean püüdma ise panna lapsi paremini aru saama, et protsent on üks ja sama keemias, füüsikas, elus ja matemaatikas.”

—

ARVAMUS

Eesti tehnoloogia­riigiks

Arvi Hamburg

Eesti inseneride liidu president

Eesti majanduse konkurentsivõime tagamiseks, teadmistepõhiseks edasiliikumiseks on määrava tähtsusega teadlaste, inseneride, haridusasutuste ja innovatsiooni panustavate ettevõtjate omavaheline eesmärgistatud koostöö. Kriitiline edu­tegur on inimeste haritus, inseneri kompetentsus, vastutus ja arenguvabadus ning -vajadus.

Süvenev reaalsus on pigem vastupidine. Tehnikaharidus ja inseneriteadused on ühiskonnas jäänud tagaplaanile. Puudub pikaajaline riiklik strateegia. Eesmärgistatud väljundipõhist ühistegevust ei ole, sest avaliku sektori, ettevõtluse ja haridussüsteemi tulemuslikkust hinnatakse eri mõõdikutega. Järjest suureneb inseneride ja tehnikaharidusega spetsialistide defitsiit.

Mõistame demograafilisest situatsioonist tulenevat laste arvu vähenemist, kuid et kõrgkoolilõpetajatest vaid 13% omandas tehnikahariduse, see on riigi jätkusuutlikkusele tõsine häirekell.

Kutsevalikuks info levitamine, õpikeskkonna loomine ja inseneritöö rahulolu on inseneride liidu pikaajaline prioriteet. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi toel viisime 2007. aastal läbi programmi „Insener on looja”, 2013. aastal oli „Tehnoloogiahüppe projekt”. Hinnalise panuse andis teadusagentuuri programm „TeaMe”, väljundid ERR-is olid noortele huvitavad ning harivad.

Loogiliseks jätkuks ongi avaliku sektori, koolitajate ja ettevõtluse eesmärgistatud ühistegevuse kavandamine, mille raamdokument on teadus- ja tehnoloogiapakt. Inseneride liit on pakti üks algatajatest, sest tunnetame vastutust inseneride ja tehnoloogide ettevalmistamise, taseme, arengueelduste ning vastutusvõime eest. Vajame haritlasi, pühendunud inimesi tehnikakultuuri talletamiseks ja täiustamiseks. Oluline on kogu elutsükkel alates perspektiivsest kutsevalikust, mõtestatud koolitusvõimalused ja tulemuslik inseneriloovus. Soovime kompetentsetele inseneridele väärilist rakendust ja ühiskonna tagasisidet.

2016. aastast siseneb tööturule vähem inimesi, kui sealt väljub. Uued tehnoloogiad on määravad, neid loovate ja rakendavate spetsialistide vajadus kasvab oluliselt.

Ühistegevuse sisu on äratada lastes tehnikahuvi, korraldada tehnoloogiaõpet, panustada tulemuslikku inseneri- ja elukestvasse õppesse ning luua eeldused inseneriloovuseks.