Laste väärtused kujunevad juba varajases eelkoolieas, kus ühelt poolt mõjutab lapsi kodune kasvatus ja teisalt lasteaiast ja ümbritsevast keskkonnast tulenevad mõjud. Viimastel aastakümnetel on Eestis üha enam räägitud koolikiusamise ennetamise vajalikkusest. Samas peaks vastav ennetustegevus algama juba lasteaiast.

Üheks selliseks kiusamise ennetamise ja laste väärtuste ning sotsiaalsete oskuste kujundamise võimaluseks on Eesti lasteaedades rakendunud projekti „Kiusamisest vaba lasteaed” metoodika. Projekti juhib alates 2007. aastast Save the Children Denmark koostöös Taani kroonprintsessi Mary Fondiga ning see on mõeldud 3–10 aastastele lastele. Eestis koordineerib projekti alates 2010. aastast MTÜ Lastekaitse Liit.

Artikli eesmärk on anda ülevaade õpetajate ja lastevanemate seas tehtud uuringutest, kus on selgitatud sihtgruppide arvamusi projekti rakendumise kohta lasteaias. Esitatud kokkuvõtte aluseks on Tallinna ülikoolis aastatel 2012–2014 kaitstud bakalaureuse- ja magistritööd.

Lasteaiaõpetajate arvamused projekti rakendamisest

Õpetajate arvamusi koguti lasteaedade liitumisel projektiga ja seejärel peale mõningast projekti rakendamist. Annika Jürs selgitas septembris 2010 ja mais 2011 kümne projektiga liitunud lasteaia õpetajate ootusi ja projekti rakendamise kogemusi. Õpetajate arvamustest selgus, et lastevahelist kiusamist esineb kõige enam mänguga seotud tegevustes ning projekti rakendumisel õpetajate arvates kiusamine rühmas mõnevõrra vähenes. Samas tuli uuringus esile huvitav vastuolu. Selgitati kiusamissituatsioonide esinemise sagedust rühmas. Mõne situatsiooni puhul nagu häbistava hüüdnime kasutamise või solvavate näoilmete tegemise puhul leidsid õpetajad, et neid kasutavad lapsed sagedamini kui enne projekti. Seda tulemust võib mõjutada asjaolu, et õpetajad hakkasid tänu projekti rakendamisele ka ise kiusamise situatsioone paremini märkama.

Küsitlusest selgus, et projekti rakendamisel on pedagoogid hakanud enam küsima laste arvamusi juhtunust, probleemi lahendamise viisidest ning püüavad enam arvestada laste ettepanekutega, kuidas probleeme lahendada. Kõige enam ootasid õpetajad praktilist infot, metoodilist materjali ja oskusi kiusamise situatsioonide lahendamiseks. Projekti tulemuslikkust hinnates nimetas enamik vastajatest, et on märganud positiivseid muutusi lastevahelises käitumises, lapsed oskavad paremini konflikte lahendada, on julgemad, oskavad rääkida probleemidest, väljendada tundeid ning olla sallivamad. Õpetajad pidasid kasulikuks nii projekti koolitusi, metoodika käsiraamatut, teemakaarte kui ka võimalust kogemusi kolleegidega jagada. 70% vastajatest arvas, et lastevahelised suhted nende rühmas on paranenud.

Kiusamise esinemine ja ennetamine lasteaia rühmas

Triin Paur uuris 2012. aastal, kuidas hindavad „Kiusamisest vaba lasteaia” projekti rakendumist lasteaiaõpetajad ja juhid projektiga liitunud 13 lasteaiast. Korraldati kaks küsitlust, mille käigus uuriti esmalt, kuidas pedagoogid hindavad kiusamise esinemist laste vahel ja senist kiusamise ennetamise tegevust. Teises uuringus pöörati peamine tähelepanu projekti metoodilistele materjalidele ja lastevanematega koostööle. Hinnangutest senisele kiusamisega seotud tegevusele selgus, et vastajad olid kokku puutunud lastevahelise kiusamisega rühmades. Enamik pedagoogidest arvas, et nad pööravad kiusamissituatsioonidele alati tähelepanu, kuid lasteaias ei ole ühtset metoodikat, kuidas ennetada või tegeleda kiusamisega seotud probleemidega.

Enamik vastajaid leidis, et kiusamist esineb siiski mõnikord ja see ei ole lasteaias suureks probleemiks (80%). Vastajate arvates väljendub lastevaheline kiusamine peamiselt läbi mängu, kas mänguasjade äravõtmise, teise lapse tõukamise, narrimise, solvamise või kaaslase mängust väljajätmise kaudu. Õpetajad arvasid, et senini oli kiusamise ennetamiseks lasteaias kasutanud peamiselt arutelusid – selgitatud lastele, millised on positiivsed suhted, mis on vägivald, rääkinud üksteise erinevustest ja arutatud lastega probleemsed situatsioonid läbi. Väga oluliseks pidasid vastajad lastevanemate kui koduse eeskuju rolli, kes peaks pöörama tähelepanu lapse kiusamiskäitumisele ja võtma lapsega tegelemiseks aega.

Üle poole vastanud pedagoogidest arvas, et lastevahelist kiusamist on võimalik ennetada. Peamisteks ennetamise võimalusteks pidasid vastajad pidevaid selgitusi kiusamisest ja selle tagajärgedest, situatsioonimängude mängimist, positiivsete väärtuste kujundamist, lastevanematega koostööd, käitumisreeglite kehtestamist ja laste tolerantsuse kasvatamist. Seega on lasteaia pedagoogid osanud märgata nii verbaalset kui ka füüsilist kiusamist lasteaias, mida on püütud lahendada peamiselt lastega probleemide üle arutledes. Samas ei ole varasemalt olnud lasteaias ühtset metoodikat, mis õpetajaid kiusamise ennetamisel toetaks.

Koostöö ja materjalide kasutamine

T. Pauri teisest küsitlusest selgus, et enamik projektiga liitunud lasteaia pedagoogidest arutavad omavahel igapäevaselt projekti metoodikaga seotud küsimusi (76%). Vastajad leidsid, et tänu projektile on neil paremad teadmised kiusamisest (76%) ja nad on hakanud enam tähelepanu pöörama laste kiusamiskäitumisele (82%) ning 35% vastajatest arvas, et on muutnud enda käitumist lastega.

Põhilise ettepanekuna nimetati, et õpetaja abisid tuleks projekti kaasata ja neid vastavalt koolitada. Oluliseks õppevahendiks metoodika kasutamisel peeti kohvrit abimaterjalidega, mida enamik vastanutest kasutas iganädalaselt. Õpetajad nimetasid, et kasutavad õppetegevuses nii väikeseid kui ka suuri karusid, laste koosolekuid, teemakaarte, massaažiraamatut ja õpetaja käsiraamatut. Kõige vähem kasutasid õpetajad kleepse ning postkaarte. Õpetajad arvasid, et lastele meeldivad kõige enam karud, laste koosolekud ja massaažitegevused. Samuti leiti, et tänu projektile on lapsed muutunud julgemaks, kaitsevad kiusamise olukordades kaaslasi ja rühmas esineb vähem konflikte. Seega on õpetajate arvates projekti kasutamine toetanud lastevahelisi positiivseid suhteid rühmas. Materjalide täiendamise osas tehti samuti ettepanekuid. Näiteks soovitati, sõnastada ümber „kas”-küsimused ning koostada lisamaterjale lapsevanematele projekti.

Õpetajate suhtlemine lastega

Piia Otti selgitas 2013.–2014. aastal vaatlustega, milline on õpetajate ja lastevaheline suhtlemine projektiga liitunud ja mitteliitunud lasteaedade rühmades. Kõige kõrgemad tulemused olid laste käitumise juhtimise valdkonnas, õpetajad reageerivad laste ebasobivale käitumisele ja püüavad ennetada käitumisprobleeme. Samuti oli hea õpetajate keelekasutus ja positiivsed suhted lastega. Vaatlustest ilmnes, et õpetajate kõne oli toetav, heatahtlik, hääletoon sõbralik. Samas kasutavad õpetajad üsna vähe huumorit ega naerata sageli. Madalamad tulemused ilmnesid õpetajate suhtumisel laste seisukohtadesse ja mõtlemise toetamisel. Õpetajad küsivad vähe „kuidas”- ja „miks”-küsimusi, mis suunaks lapsi oma seisukohti põhjendama ja arutlema. Analüüs näitas, et mida enam oli õppetegevuses lõimitud valdkondi, seda paremad olid tulemused, mis näitasid laste mõtlemise toetamist. Mõtlemise toetamisel ja keelekasutusel esines mõningane seos õpetaja staažiga.

Lastevanemate arvamused projektist

2013. aastal viis Merlyn Sirkas läbi küsitluse selgitamaks, millised on projektiga liitunud lasteaedade 3–7-aastaste laste vanemate arvamused projekti rakendumisest. Uuringus osales 94 lapsevanemat kümnest lasteaiast Eesti eri piirkonnast. 53% lastevanematest arvas, et nende laps on puutunud eelkoolieas kokku kiusamiskäitumisega. Enamik lastevanemaid sai kiusamissituatsioonidest teada lapse käest ning arvas, et saab situatsiooniga ise hakkama.

86% lastevanematest leidis, et „Kiusamisest vaba lasteaia” projekt on lasteaias vajalik. 37% vanematest vastas, et on projektiga põhjalikult kursis, 56% oli projektist kuulnud, aga ei teadnud täpset sisu. 37% lastevanematest oli tutvunud lastevanematele koostatud materjalidega projekti kohta, üle poole vanematest nimetas, et ei ole lastevanematele suunatud materjalidest teadlik. 17% vanematest kinnitas, et rakendab projektist saadud teadmisi kiusamiskäitumisega tegelemisel ja lastel kasvatamisel. Seega peavad lapsevanemad projekti lasteaias vajalikuks, kuid kõik vanemad ei ole kursis projekti eesmärkide, sisu ja materjalidega, mida oleks võimalik kasutada ka lapsega kodus väärtuste üle arutamiseks ja kiusamissituatsioonide ennetamiseks.

Laste arvamused kiusamisest lasteaias

Lisaks õpetajatele ning lastevanematele on oluline, mida lapsed ise arvavad kiusamisest lasteaias. Laste arvamusi on uuritud üliõpilastöödes laiemalt ka mitte projektiga liitunud lasteaedades. Jane Takkis selgitas, mida arvavad 5–6-aastased lapsed kiusamisest oma rühmas. Intervjueeritud lapsed mõistsid kiusamise all peamiselt löömist, aga ka teistelt lastelt asjade äravõtmist ja tirimist. Samas nimetati ka narrimist ja mängu mitte võtmist. Enamik lapsi pidas peamiselt kiusajateks poisse ja kiusatavateks rohkem tüdrukuid. Seega on lapsed lasteaias kokku puutunud nii füüsilise kui ka verbaalse kiusamisega.

Enamik lapsi arvas, et neid on lasteaias kiusatud, poolel juhtudest nimetati löömist ja veidi vähem mängu mitte võtmist või mänguasjade ära võtmist. Näiteks ütles üks 6-aastane tüdruk, et „Mind on küll kiusatud. Mul on iga päev selline asi, et keegi minuga ei mängi. Ja siis ma olen nii kurb.” Pool lastest nentis, et on ka ise teisi kiusanud. Kiusamissituatsioonis paluvad lapsed kiusajal kiusamine lõpetada, lapsed ütlesid, et kutsuvad appi õpetaja või täiskasvanud. Samas nimetas paar last, et kui nad on õpetaja appi kutsunud, siis õpetaja ütleb, et ärge käige kogu aeg kaebamas. Õpetaja tegevusele laste sotsiaalsete suhete toetamisel tuleks kindlasti tähelepanu pöörata, õpetaja oskus kiusamissituatsioone märgata ja lapsi probleemide lahendamisel aidata on väga oluline kiusamiskäitumist ennetav tegevus lasteaia rühmas.

Laste põhiväärtuste – sallivus, hoolivus, austus, julgus – kujunemist toetavad positiivsed sotsiaalsed suhted saavad lasteaiarühmas tekkida õpetajate meeskonnatöö ja lastevanematega vastastikuse koostöö tulemusel. Kiusamisest vaba lasteaia projekt on aidanud kaasa õpetajate oskustele kiusamisolukordi märgata ja lapsi nende lahendamisel toetada, samuti saab projekti abil toetada  lapsevanemaid laste kasvatamisel. Projekti rakendamisel on oluline jätkata projekti tegevuste tulemuslikkuse uurimisega nii pedagoogide, lastevanemate kui ka laste tasandil.