Eile õhtul kuulutati rahvusraamatukogus välja mullused kauneimad raamatud, mida saab veebruari lõpuni sealsamas ka näha.
Eesti kujundusgraafikute liidu, Eesti kirjastuste liidu, Eesti lastekirjanduse keskuse ning Eesti rahvusraamatukogu korraldatavale konkursile esitasid 68 kirjastajat seekord 151 tööd, mille puhul hinnati kujunduse terviklikkust, disaini, õiget materjalivalikut ja kvaliteetset teostust. Lihtsalt korraliku töö eest auhinda siiski ei anta. „On vaja mingit nippi, põnevaid detaile, elegantsi, kujunduse ja sisu kokkumängu,” põhjendas žürii.
Lisaks 25 kauneimale raamatule valitakse igal aastal välja ka viis kauneimat lasteraamatut. Kauneimate lasteraamatute konkursile saabus 2014. aasta toodangust 41 raamatut 17 kirjastajalt.
„Lasteraamatud räägivad lugusid pildikeeles, on mitmekihilised ja mõtestatud ka siis, kui näivad ülearu lihtsad,” ütles lasteraamatute konkursi žürii esimees Anne Pikkov. Seetõttu peeti lasteraamatute puhul oluliseks pildi ja teksti koostööd ning unikaalse terviku moodustamist. Pikkovi hinnangul on Eesti lasteraamat kvaliteetne ja apetiitne.
Pikkov ütles Õpetajate Lehele, et raamatud on meie kultuuri osa ja esimene kunstiteos, mida lapsele tutvustatakse. „Me ei vii last esimesena teatrisse ega kunstinäitusele, vaid tutvustame talle raamatut,“ ütles Pikkov, et raamat on midagi, mis jääb lapsele meelde kaugest lapsepõlvest, ning võiks olla seepärast hea ja ilus ja kvaliteetne, et laps tahaks sellega ka edasi tegeleda.
—
Kauneimad lasteraamatud 2014
Leelo Tungal
„VANAEMA ON MEIL NÕID”
Illustraator ja kujundaja Regina Lukk-Toompere
Kirjastaja Tammerraamat
Trükikoda Printon
Žürii: „Illustraator on pidevalt uusi lahendusi otsiv ja vaibumatu uudishimuga erakordne akvarellimeister. Raamat mõnusa formaadiga, terviklik, hea värvilahendusega.”
Kristi Kangilaski
„TUVI EI TAHA SAIA”
Illustraator ja kujundaja Kristi Kangilaski
Kirjastaja Päike ja Pilv
Trükikoda Print Best
Žürii: „Mänguline ja tundlik tervik, hästi läbimõeldud, väga pilkupüüdev esikaas, uue ja värske stiiliga. Huvitava kompositsioonilahendusega.”
Marina Moskvina
„MIS JUHTUS KROKODILLIGA?”
Illustraator ja kujundaja Anne Pikkov
Kirjastaja Päike ja Pilv
Trükikoda Print Best
Žürii: „Illustratsioonid jõulise vaba joonega, hästi mõjuvad. Detailileidlik, hästi läbi mõeldud, ootamatu värvilahendusega.”
Kadri Hinrikus
„KONNADE MÄSS”
Illustraator ja kujundaja Catherine Zarip
Kirjastaja Tammerraamat
Trükikoda Printon
Žürii: „Väga sümpaatne käepärane formaat, puhas tervik, hea jälgitavusega, maitsekas värvide ja mustrite mäng.”
Kätlin Vainola
„KUS ON ARMASTUS?”
Illustraator ja kujundaja Kertu Sillaste
Kirjastaja Päike ja Pilv
Trükikoda Print Best
Žürii eripreemia imelise illustratsiooni eest
Juhani Püttsepp
„LIULOOD”
Illustraator ja kujundaja Katrin Ehrlich
Kirjastaja Dolce Press
Trükikoda Actual Print
Žürii: „Illustratsioon annab tekstile juurde avarust ja emotsiooni. Väga hea pilku naelutav esikaas, trükitehniliselt kõrgel tasemel. Huvitavad lahendused ja efektid kutsuvad noort lugejat uurima ja lugema. Mänguline.”
Eesti lastekirjanduse keskuse eripreemia
Hilli Rand
ÕNNELIKE ÕHTULUGUDE SAHTEL
Illustraator Gerda Märtens
Kujundaja Piret Niinepuu-Kiik
Kirjastaja Päike ja Pilv
Trükikoda Print Best
Eesti kujundusgraafikute liidu uue tulija eripreemia julguse ja uue suuna toomise eest
KONKURSI „5 KAUNEIMAT LASTERAAMATUT 2014” ŽÜRIISSE KUULUSID:
- Kadri Haljamaa, Eesti Kirjastuste Liit
- Kelli Kagovere, Eesti Vabagraafikute Ühendus
- Anneli Kengsepp, Eesti lastekirjanduse keskus
- Tiiu Laur, Eesti rahvusraamatukogu
- Kadi Kurema, Eesti Vabagraafikute Ühendus
- Anne Linnamägi, Eesti Kujundusgraafikute Liit
- Juss Piho, Eesti Kujundusgraafikute Liit
- Anne Pikkov, Eesti Kujundusgraafikute Liit
- Catherine Zarip, Eesti Kujundusgraafikute Liit
—
KONKURSI AJALUGU
Esimene kauneimate raamatute võistlus toimus Eesti Riikliku Kirjastuse 1956. ja 1957. aasta toodangust 25 kunstiliselt kujunduselt ja polügraafiliselt teostuselt parima raamatu selgitamiseks. Selle korraldas Eesti vabariiklik polügraafiatööstuse ja kirjastuste teaduslik-tehniline ühing. Alates 1999. aastast korraldatakse kauneimate raamatute konkursse Eesti kujundusgraafikute liidu, Eesti rahvusraamatukogu, Eesti kirjastuste liidu ja alates 2011. aastast lisandunud Eesti lastekirjanduse keskuse koostöös.
KUS NEID VEEL NÄEB?
Eesti kauneimaid raamatuid saab vaadata veel ka aprilli alguses Tallinna raamatumessil rahvusraamatukogus. Aasta jooksul eksponeeritakse neid Eesti ja välismaa raamatukogudes, Vilniuse ja Frankfurdi raamatumessidel ning maailma kauneimate raamatute konkursil Leipzigis.
AASTA RAAMATUSÕBER
Lisaks kaunimate raamatute pärjamisele kuulutas Eesti kirjastuste liit eile välja Aasta Raamatusõbra tiitlisaaja, kelleks seekord nimetati raamatupood-kohvik Haapsalu Raamat.
KONKURSI „25 KAUNEIMAT RAAMATUT 2014” ŽÜRIISSE KUULUSID:
- Aarne Mesikäpp, Eesti Kujundusgraafikute Liit
- Kaidi Roots, Eesti Kirjastuste Liit
- Tiit Hennoste, külalisliige, Tartu ülikool
- Gunnar Kalajas, trükikoda Greif
- Mari Kaljuste, Eesti Kujundusgraafikute Liit
- Katri Kiik, Eesti Rahvusraamatukogu
- Andres Rõhu, Eesti Kujundusgraafikute Liit
Kõik 25 mullust kauneimat raamatut leiab järgnevast galeriist:
—
Näitusel ka menukid
Lisaks kauneimatele raamatutele on alates 5. veebruarist rahvusraamatukogu peanäitusesaalis avatud näitus ka 2014. aasta menukitest ehk Eesti kirjastuste liidu mullu enim müüdud raamatutest.
Kokku sada raamatut 12 kirjastuselt, nende seas näiteks Indrek Hargla „Apteeker Melchior ja Tallinna kroonika“ (kirjastus Varrak, läbimüük 10 822 eksemplari), Juhan Aru, Kristjan Korjus, Elis Saar „Matemaatika õhtuõpik“ (kirjastus Hea Lugu, läbimüük 9034 eksemplari), TEA entsüklopeedia 11. köide (TEA Kirjastus, läbimüük 7725 eksemplari), Silvi-Aire Villo, Silva Tomingas (koostajad) „Eesti mõistatuste ja vanasõnade kuldraamat“ (TEA Kirjastus, läbimüük 6909 eksemplari), Rene Bürklandi „Tervise alkeemia“ (kirjastus Pilgrim, läbimüük 6 80 eksemplari), Tuula Karjalainen „Tove Jansson. Tee tööd ja armasta“ (kirjastus Varrak, läbimüük 4719 eksemplari), Robin Sharma „Pühamees, surfar ja tegevjuht“ (kirjastus Pilgrim, läbimüük 1013 eksemplari).
Kirjastuste liidu juhi teatel on menukite seas pisut langenud algupärandite hulk, seda eriti proosa- ja lastekirjanduse seas. Üldarvestuses moodustab algupärandite arv siiski 56% (tunamullu 63%). Esisaja teoste tarbekirjanduse seas on kodumaiseid teoseid 30-st 21, ilukirjanduse puhul aga 14-st 6. Võrreldes üle-eelmise aastaga on tabeli esisajasse jõudnud proosateoste hulk kahe ning lasteraamatute hulk nelja võrra väiksem. Seevastu on komeedina tõusnud e-raamatute hulk, kus on selge eelistus välisautorite ilukirjandusel.
Lisa kommentaar